Gmunden

Gmunden
	[ ˈɡmʊndn̩ ]
saksa	Gmunden
baieri	Gmundn
	Järveäärne
	Gmundeni vapp
	Pindala: 63,5 km² (2018)
	Elanikke: 13 191 (1.01.2018)
	Koordinaadid: 47° 55′ N, 13° 48′ E
	Asend Gmundeni ringkonnas

Gmunden on linn (Stadtgemeinde) Ülem-Austria liidumaal, Gmundeni ringkonna halduskeskus.

Gmundeni pindala on 63,49 km² ja selle keskmine kõrgus on 425 m. See asub Trauni järve ja Trauni jõe ääres ning on ümbritsetud kõrgetest mägedest, sealhulgas Traunstein (1660 m), Erlakogel (1570 m), Wilder Kogel (2090 m) ja Höllengebirge.

Gmundeni vald jaguneb viieks osaks: Gmunden, Gmunden-Ort, Schlagen, Traundorf ja Unterm Stein.

Elanikkond

2001. aasta seisuga oli Gmundenis 13 336 elanikku; ligikaudu 88,4% olid austerlased, 1,5% olid teistest Euroopa Liidu riikidest ja 10,2% olid muud välismaalased. Suuremad mitte-EL vähemused olid Bosnia ja Hertsegoviinast (3,6%) ja endisest Jugoslaavia Föderaalvabariigist (s.o. praegustest Serbiast, Montenegrost, Kosovost; 2,7%), järgnesid türklased (1,2%) ja sakslased (1,1%).

Enamus (69,3%) on roomakatoliku usku. Evangeelsed moodustavad suurima vähemuse 7,3%, järgnevad muslimid 5,9% ja õigeusklikud 3,3%. Ligikaudu 10,3% on uskmatud.

Ajalugu

Aastal 1000 eKr kaevandasid Illüürlased seal soola. Asula eksisteeris juba 5. sajandil. 1186. aastaks oli Gmunden müüridega ümbritsetud kindlustatud koht, kuigi kirik ehitati sinna alles umbes 1300. aastal. 1278. aastal sai Gmunden linnaks. 14. novembril 1626 alistati mässuliste talupoegade armee Gmundenis kindral Pappenheimi poolt, kellele Maximilian I oli andnud korralduse talupoegade mäss Ülem-Austrias maha suruda. Surnud talupoegadest mässulised maeti lähedalasuvasse Pinsdorfi, kus on siiani näha obeliski-stiilis mälestusmärki, mida tuntakse nende auks Bauernhügelina.

Gmunden varustas 17. sajandil Austriat mereväe laevadega ja aitas Esimese maailmasõja haiglates haavatud sõdureid. Teise maailmasõja ajal asus seal SS-sünnituskodu, "et kindlustada rassiline puhtus" vastavalt natside rassiteooriatele.

Hilisematel aastatel külastati seda sageli tervise- ja suvekuurordina ning seal oli mitmesuguseid järve-, soolvee-, juurvilja- ja männikäbivanne, hüdropaatiline asutus, inhalatsioonikambrid, vadakukuur jne. See oli ka oluline soolatööstuse keskus Salzkammergutis.

Vaatamisväärsusi

Cumberlandi loss, ehitati Ernst August von Hannoveri paguluskohaks, 1882. aastal

Villa Toscana, 1870-1912 Toscana suurhertsoginna Maria Antonia ja tema perekonna eksiilikoht

Gmundenis on palju ekskursioone ja huviväärsusi, eelkõige Trauni juga, mis asub Gmundenist 16 km põhja pool, Orti loss ja keraamikatehas, mis toodab keraamikat kaubamärgiga Gmundner Keramik. Raekoda on ka populaarne turismisihtkoht.

Orti loss
Gmundeni raekoda
Gmundeni vaade

Haridus

Gmundenis on neli lasteaeda, neli algkooli ja kolm keskkooli. Keskkoolid on BG/BRG Gmunden, BRG Schloss Traunsee ja Gymnasium Ort.

Märkimisväärseid inimesi

Johannes von Gmunden (umbes 1380/84 – 1442), astronoom, matemaatik ja humanist
Karl Scherffer (1716–1783), Austria jesuiidist matemaatik ja loodusteadlane
Caspar Erasmus Duftschmid (1767-1821), Austria loodusteadlane ja arst
Matthias von Schönerer (1807–1881), insener ja raudteepioneer, töötas kohapeal
Friedrich Theodor Vischer (1807–1887), romaanikirjanik, luuletaja ja näitekirjanik, suri kohapeal
Carl Rahl (1812–1865), Austria maalikunstnik, elas kohapeal
John Haswell (1812–1897), šoti insener ja vedurikonstruktor, töötas kohapeal
Richard Belcredi (1823–1902), riigimees, ministerpresident 1865 - 1867, suri kohapeal
Christian Griepenkerl (1839–1916), saksa maalikunstnik ja professor, elas kohapeal
Horaz Krasnopolski (1842-1908), jurist, suri kohapeal
William Heaton-Armstrong (1853–1917), Briti Liberaalse Partei poliitik ja pankur
Ludwig Bemelmans (1898–1962), Austria-Ameerika kirjanik, kasvas üles kohapeal
Walter Reder (1915–1991), SS-i komandör ja sõjakurjategija, maetud Gmundenis
Alfred Hilbe (1928–2011), Liechtensteini valitsusjuht 1970 - 1974
Thomas Bernhard (1931–1989), Austria romaanikirjanik, näitekirjanik ja luuletaja
Szörényi Levente (* 1945), Ungari rokkbändi Illés laulja
Helmut Trawöger (* 1948), dirigent ja flöödimängija
Heinrich Schiff (1951–2016), tšellist ja dirigent
Christoph Ransmayr (* 1954), Austria kirjanik, kasvas üles kohapeal
Andreas Berger (* 1961), Austria endine kergejõustiklane
Gabi Burgstaller (* 1963), Austria poliitik (SPÖ) ja endine Salzburgi kuberner, käis kohalikus keskkoolis
Jory Vinikour (* 1963), Ameerikas sündinud klavessinist, töötas lähedal õpetajana
Conchita Wurst (* 1988), drag queen ja 2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitja