Rämpspost

Rämpspost, slängis spämm (inglise keeles spam), on e-kiri ja/või sõnum e-postis või uudiserühmas, veebifoorumis, mida saadetakse ilma e-posti konto omaniku soovita või mis ei vasta uudiserühma või veebifoorumi teemale.

Tavaliselt on rämpspostiks reklaam ja petukirjad. Sageli levitatakse rämpspostiga ka viirusi ja Trooja hobuseid. Rämpsposti eemaldamiseks kasutatakse meiliserverites ja -programmides filtreid. Soovimatute postituste vähendamiseks kasutatakse foorumites ja veebipäevikutes isiku/kasutaja tuvastamist ning inimese ja rämpsuroboti eristamist.

Esimesena kasutas rämpsposti DEC-i töötaja Gary Turk (Thuerk), kes 3. mail 1978 saatis arvutite müügi reklaami ligi 400 Arpaneti kasutajale^[1]. Selle saajate reaktsioon oli väga negatiivne^[2].

Elektroonilise rämpsu liigid

Kuigi tuntuim on rämpspost ehk soovimatud e-kirjad, pani Eestis 2006. aastal Timo Teder toime suure masspostitamise blogide kommentaaridesse. Intervjuus ajakirjale Arvutimaailm tunnistas ta, et sellega katsetati taluvuspiire.^[3]

Eesti seadustes

Alates 2015. aastast avaldab Andmekaitseinspektsioon nimekirja ettevõtetest, mis on vähemalt kolm korda rikkunud elektroonilise side seaduse (ESS) § 103¹. Vastavalt lõikele 5 lasub otseturustuse saatmiseks nõusoleku olemasolu tõendamise kohustus isikul, kelle nimel otseturustust tehakse.

Nimekirjas on olnud näiteks ettevõtted MK Ärilahendused OÜ, Scandinavian Marketing OÜ, Stranmark OÜ (uus nimi Pikksilm Meedia OÜ), Kernu Metall OÜ, Rapsoodia OÜ, Westinghouse OÜ (2 viimast on pelletite müüjad).^[4]

Eesti rämpsupostitajad

Võlaõigusseaduse §60 keelab ilma eelneva nõusolekuta ärilise sisuga teadete saatmise: "Pakkumise võib tarbijale teha inimsekkumist mittevajava automatiseeritud kõnevalimissüsteemi, faksi, telefoni automaatvastaja või elektronposti abil üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist võimaldavaid sidevahendeid võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende kasutamist sõnaselgelt keelanud."

Rämpsupostitajale on iseloomulik ka kellegi teise (kolmanda osapoole) sõnumite vahendamine ja selle eest tulu teenimine. Tavaliselt käib see laialisaadetud kirjade koguse ja kampaania korraldamise pealt, kuid võib olla ka tulu teenimine rämpsupostitamiseks kasutatud tarkvara valmistamiselt ja müügilt. Eestis on suure osa soovimatutest e-kirjadest tekitanud järgmised isikud:

ja ettevõtted:

Kui enamik Eestist pärit rämpsupostitajaid tegutseb Eestis ja selle lähiümbruses, siis globaalselt tegutsenud Rove Digitali on SpamHaus pannud teisele kohale nimekirjas "Top 10 Worst Spammers"^[14] ning selle juhi Vladimir Tšaštšini kümnendale kohale nimekirjas "Top 10 worst chief executives".^[15]

Vaata ka

Viited

↑ Digital life. At 30, Spam Going Nowhere Soon. 3. mai 2008] Vaadatud 2. mail 2018 (inglise keeles)
↑ Reaction to the DEC Spam of 1978 Vaadatud 2. mail 2018 (inglise keeles)
↑ BAS*C.EE: Eesti oma blogispämmi eksperiment
↑ "AKI rämpsposti nimekirjas olnud firmad". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. november 2018. Vaadatud 31. oktoobril 2018.
↑ Timo Teder
↑ CMA hosting
↑ Martin Anderson
↑ Daniil Domožilov
↑ Rove Digital
↑ Hansanet kliendid
↑ All-Tec OÜ
↑ Pealtnägija – Spämm vohab Eestis meeletult
↑ OH Eesti OÜ (Daniil Domožilov)
↑ Top 10 Worst Spammers
↑ Top 10 worst chief executives

Välislingid

[1] Digital life. At 30, Spam Going Nowhere Soon. 3. mai 2008] Vaadatud 2. mail 2018 (inglise keeles)

[2] Reaction to the DEC Spam of 1978 Vaadatud 2. mail 2018 (inglise keeles)

[3] BAS*C.EE: Eesti oma blogispämmi eksperiment

[4] "AKI rämpsposti nimekirjas olnud firmad". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. november 2018. Vaadatud 31. oktoobril 2018.

[5] Timo Teder

[6] CMA hosting

[7] Martin Anderson

[8] Daniil Domožilov

[9] Rove Digital

[:0-10] Hansanet kliendid

[11] All-Tec OÜ

[12] Pealtnägija – Spämm vohab Eestis meeletult

[13] OH Eesti OÜ (Daniil Domožilov)

[14] Top 10 Worst Spammers

[15] Top 10 worst chief executives

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]