Doonau

Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi. Jõe lähe asub Saksamaa edelaosas Schwarzwaldis ning see suubub Musta merre, kus suudmealale on moodustunud delta. Tegu on Volga järel Euroopa maailmajao pikkuselt teise jõega.

Doonau
Doonau jõe valgala Doonau jõe valgala
Lähe	Schwarzwald 48° 5′ 42″ N, 8° 9′ 18″ E
Suubub	Must meri 45° 13′ 19″ N, 29° 44′ 36″ E
Valgla maad	Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Horvaatia, Serbia, Rumeenia, Moldova, Ukraina
Valgla pindala	801 463 km²
Pikkus	2850 km
Vooluhulk	6430 m³/s (deltas)
Parempoolsed lisajõed	Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar, Timok
Vasakpoolsed lisajõed	Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron, Ialomița

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul

Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad suuremad linnad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest), Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil).

See on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba. Laevatatav on jõgi alates Ulmist (2588 km ulatuses). Doonau on kanalite kaudu ühendatud Reini jõega, mis suubub Madalmaade kohal Põhjamerre.

Doonau suudmest 35 km kaugusel Mustas meres asub Ukrainale kuuluv Zmiinõi saar.

Nimi

Doonau hüdrograaf

• Danubius ladina ja Istros vanakreeka keeles
• Dunav horvaadi, Дунав serbia ja bulgaaria, Dunaj slovaki, Donau saksa, Duna ungari, Dunărea rumeenia ning Дунай ukraina keeles

Lisajõed

Parempoolsed

• Inn – Drava – Sava – Velika Morava – Iskar – Isar

Vasakpoolsed

• Morava – Váh – Tisza – Olt – Siret – Prut – Hron – Nera

Kanalid

• Reini-Maini-Doonau kanal
• Doonau – Musta mere kanal
• Doonau-Vardari kanal

Hüdrorajatised

• Raudväravate HEJ
• Gabčíkovo HEJ

Vaata ka

• Ilusal sinisel Doonaul

Välislingid

 Doonau – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis