Püstol: erinevus redaktsioonide vahel
→Kasutus: Kanaperse, palun mitte lisada ühesõnalisi seletusi. Jutt tuleb lahti kirjutada. |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Pistole cz75 hauptbaugruppen.jpg|pisi|CZ 75 lahtivõetuna, Joonisel: vasakul: pide; üleval: kelk, keskel (järjekorras ülevalt alla): amortisaatorvedru mehhanism, vintraua lukustusklots, kelgufiksaator; paremal: relvaraam.]] |
[[Pilt:Pistole cz75 hauptbaugruppen.jpg|pisi|CZ 75 lahtivõetuna, Joonisel: vasakul: pide; üleval: kelk, keskel (järjekorras ülevalt alla): amortisaatorvedru mehhanism, vintraua lukustusklots, kelgufiksaator; paremal: relvaraam.]] |
||
'''Püstol''' on kompaktne, peamiselt poolautomaatne või ühelasuline [[tulirelv]] ([[käsitulirelv]]) või [[õhkrelv]], mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele. |
'''Püstol''' on kompaktne, peamiselt poolautomaatne või ühelasuline lühike [[tulirelv]] ([[käsitulirelv]]) või [[õhkrelv]], mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele mille efektiivne sihikulikune kaugus ulatub 25-50 meetrini ning mille padrunid paiknevad käepidemes olevas vahetatavas salves. Tänapäevased püstolid on reeglina poolautomaatsed, st. laevad iga lasu järel uue padruni salvest rauda. |
||
Kaasaegsete püstolite salve mahub olenevalt püstolist tavaliselt 6-20 padrunit. |
|||
Valmistatakse ka automaatse tulerežiimiga püstoleid ehk [[automaatpüstol]]eid. |
Valmistatakse ka automaatse tulerežiimiga püstoleid ehk [[automaatpüstol]]eid. |
Redaktsioon: 6. jaanuar 2022, kell 18:58
Püstol on kompaktne, peamiselt poolautomaatne või ühelasuline lühike tulirelv (käsitulirelv) või õhkrelv, mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele mille efektiivne sihikulikune kaugus ulatub 25-50 meetrini ning mille padrunid paiknevad käepidemes olevas vahetatavas salves. Tänapäevased püstolid on reeglina poolautomaatsed, st. laevad iga lasu järel uue padruni salvest rauda.
Kaasaegsete püstolite salve mahub olenevalt püstolist tavaliselt 6-20 padrunit.
Valmistatakse ka automaatse tulerežiimiga püstoleid ehk automaatpüstoleid.
Püstol leiutati 15. sajandil. Leiutaja on teadmata. 18. sajandiks hakkas see tähendama käsitulirelvi üldse. Revolver leiutati 19. sajandil.
Arvatakse, et sõna "püstol" pärineb tšehhi sõnast píšťala ('vilepill'). Varem seostati seda Itaalia linna Pistoia nimega. Enamikus keeltes, kus seda sõnatüve kasutatakse, on selle sõna teine häälik 'i'. Eesti keel on ainus, kus teine häälik on 'ü'. Selle häälikuvahetuse põhjustas sarnasus sõnaga "püss".[1]
Kasutus
Püstolid on kasutatavaimad tulirelvad tsiviikäibes. Samuti kasutatakse püstoleid laialdaselt turvaettevõtetes ja jõustruktuurides (politsei, piirivalve, sõjavägi).
Sõjaväerelvana on püstol kasutusel põhiliselt juhtivkoosseisu, kuulipildurite ja granaadiheiturite sekundaar- või enesekaitserelvana, samuti relvasüsteemi või muu sõjatehnika meeskonnaliikmete enesekaitserelvana.
Samuti on püstol (ka õhupüstol) kasutuses võistlusspordis.
Pilte
-
Hussiit 15. sajandil píšťala'ga
-
Püstol 17. sajandi keskpaigast Katalooniast
-
Püstol aastast 1733 Madridist
-
sportpüstol Walther GSP-Expert 22LR
-
SIG Sauer XM17/XM18
Vaata ka
Viited
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Püstol |