Seemnealge
Seemnealgeks (ovulum; vanem nimetus seemnepung) nimetatakse seemnetaimede emaka sigimikus olevat rakkude kogumit[1], paljasseemnetaimedel asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.
Seemnealgmed kinnituvad platsentale ja saavad toitained seemnealgme jala ehk funiikuluse (funiculus) kaudu. Kohta, kus lõpevad seemnealgme jalg ja selle juhtkimp ning algab seemnealge, nimetatakse kalatsaks.
Seemnealget ümbritseb üks või kaks integumenti ehk katet (välimine ja sisemine). Nimetatud katted on epidermaalset päritolu, seetõttu võib neis eristada kolme kutiikula kihti: välimine kiht katab välimist integumenti, keskmine on integumentide vahel ning sisemine paikneb nutselli ja sisemise integumendi vahel.
Seemnealgme tipus katete vahel on tolmukäik (mikropüül), harilikult tungib tolmutoru seemnealgmesse viljastamisel just sealt.
Seemnealgmete arv on igas seemnepesas varieeruv, nii on üks seemnealge, näiteks kirburohul (Polygonum sp.); kaks madaral (Galium sp.); kolm piimalillel (Euphorbia sp.) või mitu magunal (Papaver sp.).
Seemnealgme sisemine osa koosneb tuumikust (nutsellist), milles on lootekott ja selles munarakk.[2] Lootekoti arengus võib nutsell täielikult kaduda, sel juhul muutub integumendi sisekiht rikkaliku endoplasmaatilise retiikulumiga integumentaalseks tapetkihiks ehk endoteeliks.
Tolmukäigu ja platsenta vastastikuse asendi alusel eristatakse kaht seemnealgme põhitüüpi:
- atroopne (ortotroopne) ehk püstine, kus mikropüül asub platsentast vastasküljel;
- anatroopne ehk tagasikäändunud, mikropüül paikneb platsentaga ühel küljel. Teised tüübid on nende vahepealsed vormid.[3]
Seemnealgmed on seemnetaimede sugulisel paljunemisel hädavajalikud organid, mutatsioonid seemnealgmete ontogeneesis võivad kriitiliseks osutuda.[4]
Pärast seemne- ja munaraku ühinemist (viljastumine) areneb seemnealge seemneks.
Teadusasutustes tehakse katseid viljastamata seemnealgmetega.
Seemnealge vastab sõnajalgtaimede megasporangiumile.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ seemnealge, Eesti entsüklopeedia, veebiversioon (vaadatud 16.06.2016).
- ↑ seemnealge, veebiversioon (vaadatud 16.06.2016).
- ↑ Toomas Kukk, 6.2. Sigimiku ehitus, veebiversioon (vaadatud 16.06.2016).
- ↑ Abdul M Chaudhury, Stuart Craig, ES Dennis jt, Ovule and embryo development, apomixis and fertilization, veebiversioon (vaadatud 16.06.2016)(inglise keeles).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sissekanne Encyclopædia Britannica-s
- ovule
- Regulating Proxima-Distal and Adaxial-Abaxial Patterning during early Ovule Development.
- Peter K. Endress, http://aob.oxfordjournals.org/content/107/9/1465.full Angiosperm ovules: diversity, development, evolution, Institute of Systematic Botany, University of Zurich, Ann Bot (2011) 107 (9): 1465-1489, 2. märts 2011.
- Vittoria Brambilla, Martin Kater, Lucia Colombo, Ovule integument identity determination in Arabidopsis, Plant Signal Behav. aprill 2008 ; 3(4): 246–247, PMCID: PMC2634191
- Leonore Reiser, Robert L. Fischer, The Ovule and the Embryo Sac, The Plant Cell, 5. väljaanne, 1291-1301, oktoober 1993, American Society of Plant Physiologists