Horvaatia
| |||||
Riigi tunnuslausõq: olõ-i | |||||
Riigikiil' | horvaadi kiil' | ||||
Pääliin | Zagreb | ||||
President' | Milanovići Zoran | ||||
Pääministri | Plenkovići Andrej | ||||
Suurus - Kokko - % vett |
maailma maiõ hulgan 124 56 594 km² 0,01% | ||||
Rahva hulk - Kokko - Tihehüs |
maailma maiõ hulgan 128. 3 871 833 68,4/km² | ||||
Hindäperi |
25. piimäkuu 1991 | ||||
Raha | õuro (EUR) | ||||
Aovüü - suvõaig |
Kesk-Õuruupa aig (UTC+1) Kesk-Õuruupa suvõaig (UTC+2) | ||||
Riigihümn' | Lijepa naša domovino | ||||
Internetitunnus | .hr | ||||
Telefonikuud' | 385 |
Horvaatia Vabariik (horvaadi keelen Republika Hrvatska) om Õuruupa riik Aadria mere kalda pääl. Põh'aõdagun om Horvaatia naabris Sloveeniä, põh'ahummogun Ungari, hummogun Serbiä, Bosnia ja Hertsegoviina ni Montõnegro lõunõhummogun, üle Aadria mere om Horvaatia naabris Itaalia. Kõgõ suurõmb liin om Zagreb, miä om ka Horvaatia pääliin. Horvaatia pindala om 56,594 km2 ja sääl eläs 2021. aastaga saisogaq 3 871 833 inemist.
Horvaatia om parlamentaarnõ vabariik ja kuulus Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuuni, OSCE-he, Õuruupa Liito, WTO-ho, NATO-htõ ja 1. vahtsõaastakuu pääväst 2023 viil õurotsuuni ja Schengeni viisaruumi. Horvaatia om alaq kirotanuq Kyōto protokollilõ ja Pariisi kliimaprotokollilõ.
Maailmapanga perrä ommaq Horvaatian suurõq palgaq, ka inemise edengi indeks om suur'. Majandusõn ommaq suurõmbaq haroq teenindüs, tüüstüs ja põllumajandus, tähtsä om ka turism.
Aolugu
toimõndaqPoliitiga
toimõndaqLuudus
toimõndaqValitsõmisjaotus
toimõndaqMajandus
toimõndaqRahvastik
toimõndaqKultuur
toimõndaqVälislingiq
toimõndaq
Hindäperi riigiq: Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq: |
Austria | Belgiä | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küprüs | Leedu | Luksõmburk | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Roodsi | Rumeeniä | S'aksamaa | Slovakkia | Sloveeniä | Soomõ | Taani | Tsehhi | Ungari | Ütiskuningriik |