2005

◄ | 20. sajand | 21. sajand    
◄ | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad      
◄◄ | ◄ | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | ► | ►►
Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember

Surnud

2005. aasta (MMV) oli 21. sajandi 5. aasta.

Vasted teistes kalendrites

• Juudi kalender: 5767, 5768
• Hinduistlik kalender: 5106, 5107
• Islami kalender: 1425, 1426
• Iraani kalender: 1383, 1384
• Sirvikalender: 10218

Sündmused maailmas

Jaanuar

• 5. jaanuar – Michael E. Browni juhitud rühm avastas 21. oktoobril 2003 Palomari observatooriumis tehtud fotodelt kääbusplaneet Erise.
• 14. jaanuar – Euroopa Kosmoseagentuuri maandur Huygens laskus Titani pinnale.
• 18. jaanuar – Toulouse'is toimus maailma suurima reisilennuki Airbus A380 esmaesitlus.
• 20. jaanuar – George W. Bush alustas teist ametiaega USA presidendina.
• 30. jaanuar – Iraagis toimusid esimesed vabad parlamendivalimised.

Veebruar

• 10. veebruar – Põhja-Korea teatas ametlikult, et omab tuumarelva.
• 14. veebruar – hakkas tööle veebisait YouTube.
• 14. veebruar – Liibanoni peaminister Rafic Hariri hukkus Beirutis toimunud autopommiplahvatuses.
• 17.–27. veebruar – toimusid suusaalade maailmameistrivõistlused Saksamaal Oberstdorfis.

Märts

• 24. märts – Kõrgõztanis kukutati Tulbirevolutsiooni käigus president Askar Akajev, kes põgenes Venemaale.

Aprill

• 2. aprill – suri Poola päritolu paavst Johannes Paulus II, kes juhtis katoliku kirikut 26 aastat ja mängis olulist rolli kommunismi kokkuvarisemises Euroopas.
• 19. aprill – konklaavil valiti paavstiks Joseph Ratzinger, kes võttis nimeks Benedictus XVI.

Mai

• 10. mai – Saksamaa avas pealinnas Berliinis uue memoriaali natsismi ajal tapetud juutidele.
• 13. mai – Andijoni veresaun, Andijonis Fergana orus Usbekistanis.
• 21. mai – Kiievis peeti 50. Eurovisiooni lauluvõistlus.
• 29. mai – Prantsusmaa valijad hääletasid Euroopa Põhiseaduse Leppe vastu.

Juuni

• 1. juuni – Hollandi valijad hääletasid Euroopa Põhiseaduse Leppe vastu.

Juuli

• 7. juuli – Londonis toimusid pommiplahvatused metroos ja bussis.
• 22. juuli – Londonis metroojaamas tapsid politseinikud brasiilia päritolu elektriku Jean Charles de Menezesi, kelle puhul nad kahtlustasid, et too võib olla terrorist. Hiljem küll selgus, et mees oli süütu.
• 26. juuli – NASA taasalustas kosmosesüstiku lende, kui esimest korda pärast kosmosesüstiku Columbia katastroofi startis kosmosesüstik Discovery missioonile STS-114.

August

• 12. august – Cape Canaveralilt startis NASA Mars Reconnaissance Orbiter.
• 14. august – Kreekas kukkus alla Helios Airwaysi lend 522. Hukkus 121 inimest.
• 29. august – USA Louisiana, Mississippi ja Alabama osariiki räsis orkaan Katrina. Enim sai kannatada New Orleans. Tormi ja sellele järgnenud üleujutuste tõttu hukkus piirkonnas vähemalt 1417 inimest.

September

• 12. september – Gaza sektorist lahkus viimane Iisraeli sõdur. Sellega jõudis lõpule piirkonna üleminek palestiinlastele.
• 30. september – Taani päevaleht Jyllands-Posten avaldas nime all Muhamedi nägu 12 Muhamedi karikatuuri. Millele järgnesid islami organisatsioonide, kohati vägivaldsed, protestid üle maailma.

Oktoober

• 27. oktoober – Prantsusmaal said elektrilöögist surma kaks politseinike eest põgenenud ja elektrijaamast varju otsinud noorukit. See sündmus sai ajendiks rassirahutustele algul Pariisi eeslinnades, hiljem aga ka juba mujal Prantsusmaal.

November

• 22. november – Angela Merkelist sai Saksamaa esimene naisliidukantsler.

Sündmused Eestis

• 9. jaanuar – 2005. aasta jaanuaritorm: torm tekitas merevee taseme tõusu ja üleujutuse Lääne-Eesti saartel ning Lääne-Eesti rannikul, sealhulgas Pärnus ja Haapsalus.
• 2. veebruar – Tallinna Toomkirikus pühitseti ametisse EELK peapiiskop Andres Põder.
• 23. veebruar – Eesti Draamateatri uueks direktoriks sai Kristian Taska.
• 24. veebruar – esilinastus film "Röövlirahnu Martin".
• 15. mai – avati Tallinna Ülikool.
• 18. mai – kirjutati alla Eesti-Vene piirilepingule.
• 19. juuni – avati Eduard Tubina monument.
• 27. juuni – Tartus avati Antoniuse õu.
• 1. juuli – Viljandi Kultuuriakadeemia ühines Tartu Ülikooliga.
• 10. august – Tallinna lahel kukkus helikopter merre. Hukkus 14 inimest.
• 8. september – asutati Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskus
• 16. oktoober – toimusid kohalike omavalitsuste valimised

• Asutati Kaksikdiagnoosiga Klientide Päevakeskus.

Sündinud

• 30. jaanuar – Hashem bin al-Abdullah, Jordaania prints
• 8. aprill – Leah Isadora Behn, Norra kuningliku perekonna liige
• 29. aprill – Dipangkorn Rasmijoti, Tai prints
• 5. juuni – Irene, Hispaania kuningliku perekonna liige
• 7. juuni – Henry Russell, Tavistocki markii, Briti aristokraat
• 23. juuli – Georgina, Liechtensteini printsess
• 26. juuni – Alexia, Madalmaade printsess
• 26. juuni – Luana, Madalmaade kuningliku perekonna liige
• 4. oktoober – Emmanuel Leopold Guillaume François Marie, Belgia prints
• 15. oktoober – Christian Valdemar Henri John, Taani prints
• 31. oktoober – Leonor, Hispaania infanta
• 3. detsember – Sverre Magnus, Norra prints
• 13. detsember – Nicolas Casimir Marie, Belgia prints
• 13. detsember – Aymeric Auguste Marie, Belgia prints

Surnud

Pikem nimekiri leheküljel Surnud 2005

• 8. jaanuar – Aksella Luts, eesti filmitegija
• 9. jaanuar – Leo Urge, eesti jurist
• 21. jaanuar – Kaljo Raid, eesti helilooja
• 3. veebruar – Ernst Mayr, evolutsioonibioloog
• 3. veebruar – Sirje Kuusk, eesti ajakirjanik
• 3. veebruar – Zurab Žvania, Gruusia poliitik
• 10. veebruar – Arthur Miller, USA näitekirjanik
• 27. veebruar – Heino Gustavson, eesti ajaloolane
• 8. märts – Aslan Mashadov, tšetšeeni iseseisvuslaste juht
• 25. märts – Riho Laanemäe, Eesti diplomaat
• 26. märts – James Callaghan, Suurbritannia poliitik
• 28. märts – Aivo Lõhmus, eesti kirjanik
• 31. märts – Rein Tuus, eesti laulja
• 2. aprill – Johannes Paulus II, Rooma paavst
• 5. aprill – Saul Bellow, kirjanik
• 6. aprill – Rainier III, Monaco vürst
• 9. aprill – Andrea Dworkin, USA feminist
• 16. aprill – Herbert Kuurme, EELK vaimulik
• 20. aprill – Ea Jansen, eesti ajaloolane
• 24. aprill – Ezer Weizmann, Iisraeli poliitik
• 24. veebruar – Arkadi Vainer, Vene kirjanik
• 30. aprill – Kaarel Kilvet, eesti näitleja, lavastaja ja laulja
• 12. mai – Monica Zetterlund, rootsi laulja ja näitleja
• 17. mai – Eduard Vääri, eesti keeleteadlane
• 20. mai – Paul Ricœur, prantsuse filosoof
• 21. mai – Olav Neuland, eesti filmirežissöör
• 31. mai – Viktor Maamägi, eesti ajaloolane
• 4. juuni – Helju-Liidia Tauk, eesti muusik
• 6. juuni – Anne Bancroft, USA näitleja
• 10. juuni – Helle Mustonen, eesti laulja
• 11. juuni – Rolf Uusväli, eesti orelikunstnik
• 11. juuni – Vasco Gonçalves, portugali poliitik
• 13. juuni – Álvaro Cunhal, portugali poliitik
• 25. juuni – Olga Lauristin, eesti kommunistlik revolutsionäär
• 6. juuli – Claude Simon, prantsuse kirjanik
• 17. juuli – Edward Heath, Suurbritannia poliitik
• 25. juuli – Jaakko Kaurinkoski, Soome diplomaat
• 31. juuli – Wim Duisenburg, Hollandi pankur ja poliitik
• 1. august – Fahd, Saudi Araabia kuningas
• 3. august – Ruth Peramets-Püss, eesti telediktor ja saatejuht
• 6. august – Gunnar Kilgas, eesti näitleja ja lavastaja
• 6. august – Robin Cook, Suurbritannia poliitik
• 16. august – vend Roger, Taizé kloostri asutaja
• 16. august – Aleksandr Gomelski, Vene korvpallitreener
• 22. august – Mati Unt, eesti kirjanik ja lavastaja
• 27. august – Aleksander Rjabov, Eesti klarnetimängija
• 31. august – Jaan Kiivit juunior, eesti kirikutegelane
• 18. september – Michael Park, Markko Märtini kaardilugeja
• 20. september – Simon Wiesenthal, sõjakurjategijate jälitaja
• 26. september – Ain Sarv, eesti pärimusmuusika propageerija
• 7. oktoober – Arnold Keyserling, Austria filosoof
• 14. oktoober – Oleg Lundström, vene džässmuusik
• 18. oktoober – Aleksandr Jakovlev, Nõukogude poliitik
• 18. oktoober – Märt Tiru, Eesti sõjaväelane
• 20. oktoober – Liis Bender, eesti näitleja
• 24. oktoober – Rosa Parks, kodanikuõiguste eest võitleja USA-s
• 3. november – Aenne Burda, Saksa kirjastaja
• 3. november – Otto Lācis, Vene ajakirjanik
• 5. november – John Fowles, inglise kirjanik
• 17. detsember – Haljand Udam, eesti tõlkija ja entsüklopedist

Nobeli auhinnad

• füüsika – Roy J. Glauber, John L. Hall, Theodor W. Hänsch
• keemia – Robert Grubbs, Richard Schrock ja Yves Chauvin
• meditsiin – Barry J. Marshall, J. Robin Warren
• kirjandus – Harold Pinter
• rahu – Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) ja Muḩammad al-Barāda‘ī
• majandus – Robert Aumann, Thomas Schelling