24. august
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2024 | ||||||
24. august on Gregoriuse kalendri 236. päev (liigaastal 237. päev). Juliuse kalendri järgi 11. august (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1699 – Liivimaa aadliopositsiooni juht Johann Reinhold von Patkul sõlmis Poola kuninga August II Tugevaga Liivimaa rüütelkonna nimel lepingu, milles rüütelkond avaldas valmisolekut tunnistada oma kuningaks August II, saades vastutasuks kinnituse oma privileegidele ja uusi eesõigusi. Liivimaa hertsogi trooni pärinuksid kuningas Augusti järeltulijad, seda ka juhul, kui neid Poola troonile enam ei valitaks. Lepinguga võisid soovi korral ühineda ka Eesti- ja Saaremaa rüütelkonnad.[küsitav]
- 1904 – sündis Johannes Tedderson, hiljem Johann Tedersoo, noorteorganisatsiooni Noored Kotkad peastaabi ülem 1930-1940.
- 1909 – Tallinnas alustas tegevust Eesti Kunstiselts (põhikiri oli kinnitatud 4. okt. 1906).[küsitav]
- 1926 – arreteeriti endine Harju Panga direktor Gustav Linquist.
- 1932 – Emilio Ferraris vigastas Itaalia saadikut Eestis krahv Mauro Tosti di Valminutat.
- 1933 – Artur Sirk, Johannes Holland ja Arnold Jaks esitasid Riigikogu juhatusele kaitseseisukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu.
- 1934 – Konstantin Päts valiti Pärnu aukodanikuks.
- 1938 – president Konstantin Päts ratifitseeris Eesti Vabariigi ja Hiina Vabariigi vahelise sõpruslepingu.
- 1940 – Nõukogude Liidu väliskaubanduse monopol laienes Eestile.
- 1941 – Saksa õhujõudude lennukid pommitasid laevade konvoid, mis oli teel Tallinnast Kroonlinna. Eesti aurik Eestirand sai tabamuse ja kapten juhtis selle madalikule Prangli saare lähedal. Laeval olnud 3560 inimesest hukkus 598. Eestiranna pardal olid Harju- ja Läänemaalt ning saartelt mobiliseeritud mehed keda Nõukogude võimud kavatsesid viia NKVD tööpataljonidesse. Prangli saarele pääsenud 2672 mobiliseeritut pöördusid kodudesse tagasi 31. augustil.
- 1944 – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee andis korralduse, milles kutsuti üles säilitama kindlameelsust. Toonitati vajadust loobuda redutamisest metsades ja astuda relv käes kodumaa kaitsele. Kõigi eesti kodanike ette seati ülesanne mitte lubada Eesti varade hävitamist ega röövimist evakuatsiooni sildi all. Punaarmee poolt okupeeritud piirkondade elanikel soovitati jätkata võitlust Eesti omariikluse eest.
- 1991 – Venemaa, Taani ja Ungari tunnustasid Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
- 1992 – valitsus kehtestas Eesti territoriaalvete ulatuseks 12 meremiili. Eesti kaitseministeerium sai otsustusõiguse Vene vägede vallasvara üle.
- 1994 – Paldiskis avati esimese tuumareaktori kaas.
- 1994 – preestrid Ardalion Keskküla, Johannes Keskküla, Andreas Põld ja Rafael Hindrikus tegid pöördumise Konstantinoopoli patriarh Bartholomeosele, et ta võtaks Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) oma hooldamise ja kaitse alla.
- 1995 – Tartus algas Eesti ja Venemaa välisministeeriumide esindajate kohtumine.
- 1998 – riigikontrolör Juhan Parts nõudis peaminister Mart Siimannilt rahandusminister Mart Opmanni ja sotsiaalminister Tiiu Aro ametist vabastamist Maapanga pankroti tõttu.
- 2002 – loodi eestikeelne Vikipeedia.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 79 – toimus Vesuuvi purse, mis hävitas Pompei, Herculaneumi ja Stabiae.
- 410 – läänegoodid Alarich I juhtimisel alustasid kolmepäevast Rooma rüüstamist.
- 1511 – Portugal vallutas Malaka sultanaadi.
- 1572 – pärtliöö veresaun Pariisis.[1]
- 1581 – Liivi sõda: Algas Pihkva piiramine. Jan Zamoyski ja kuningas Stephan Bathory väed piirasid linna kuni 8. veebruarini 1582.
- 1690 – Job Charnock rajas Hugli jõe äärde Briti Ida-India Kompanii asunduse, millest kasvas välja Kolkata linn.
- 1814 – Suurbritannia-USA sõda: Briti väed põletasid Washingtoni maha.
- 1821 – lõppes Mehhiko iseseisvussõda.
- 1857 – USA ettevõtte Ohio Life Insurance and Trust Company maksejõuetuks muutumine vallandas 1857. aasta majanduskriisi. Seda peetakse esimeseks ülemaailmseks majanduskriisiks.
- 1912 – Alaskast sai USA territoorium.
- 1914 – Esimene maailmasõda: Saksa väed hõivasid Namuri.
- 1931 – Prantsusmaa ja Nõukogude Liit sõlmisid mittekallaletungi lepingu.
- 1954 – Ameerika Ühendriikide president Dwight D. Eisenhower seaduse, millega kriminaliseeriti Ameerika Ühendriikide Kommunistliku Partei liikmeksolek ja toetamine.
- 1991 – Ukraina iseseisvus.
- 1995 – Microsoft tõi Ameerika Ühendriikides müügile personaalarvutite operatsioonisüsteemi Windows 95.
- 2006 – Rahvusvaheline Astronoomiauniooni peaassambleel kinnitati Planeedi definitsioon. Pluuto jäi planeedi staatusest ilma ning loeti kääbusplaneediks.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 24. augustil
- 1870 – Vladimir Puriškevitš, vene poliitik
- 1899 – Jorge Luis Borges, Argentina kirjanik
- 1909 – Richard Kurvits, Eesti NSV parteitegelane
- 1913 – Velda Otsus, eesti näitleja
- 1916 – Villu Toots, eesti kirjakunstnik
- 1922 – Harri Jõgisalu, eesti lastekirjanik
- 1931 – Silvi Väli, eesti ajakirjanik ja tõlkija
- 1935 – Tiiu Olm, eesti spordiarstiteadlane
- 1939 – Mare Jõgeva, eesti laulja
- 1942 – Pille Palm, eesti muusika- ja teatrikriitik
- 1948 – Jean-Michel Jarre, prantsuse muusik
- 1954 – Sirje Olesk, eesti kirjandusteadlane
- 1979 – Vahur Afanasjev, eesti kirjanik
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 24. augustil
- 1965 – Mart Kuusik, eesti päritolu sõudja
- 1966 – Lao She, hiina kirjanik
- 1966 – Tadeusz Bór-Komorowski, Poola sõjaväelane
- 1970 – Rudolf Sirge, eesti kirjanik
- 1979 – Hanna Reitsch, saksa lendur
- 1983 – Kalevi Kotkas, eesti päritolu Soome sportlane
- 1990 – Sergei Dovlatov, vene kirjanik
- 1995 – Johannes Antonsson, Rootsi poliitik
- 2001 – Roman Matsov, baltisaksa päritolu Eesti dirigent
- 2009 – Toni Sailer, Austria mäesuusataja
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]
Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +30,7 °C (1843)
- Tallinna miinimumtemperatuur +5,9 °C (1956)
- Tartu maksimumtemperatuur +30,4 °C (1939)
- Tartu miinimumtemperatuur +4,0 °C (1971)