Eesti Raadio

See artikkel on asutusest; Eesti raadio ajaloo kohta vaata artiklit Raadio Eestis

Uus raadiomaja. Paremal sammastel raadiomaja Valge saal

Skulptuur "Raadiotuvi" raadiomaja seinal. Riho Kuld, 1972

Eesti Raadio (lühend ER) oli Eesti rahvuslik ringhäälinguorganisatsioon ning on Eesti Rahvusringhäälingu õiguseellane ja kaubamärk.

Seisuga 2007 levitas Eesti Raadio viit raadioprogrammi: kolme eestikeelset (Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio), üht venekeelset (Raadio 4) ja üht mitmekeelset (Raadio Tallinn).

Eesti Raadio tegevus iseseisva ringhäälinguorganisatsioonina lõpetati 31. mail 2007. 1. juunil 2007 jõustus Riigikogus 18. jaanuaril 2007 vastu võetud seadus, millega ühendati Eesti Raadio ja Eesti Televisioon. Tegevust alustas Eesti Rahvusringhääling.

Eelkäijad

Eesti Raadio oli rahvusliku raadioringhäälingu järjepidevuse kandja ning tema eelkäijad olid Raadio Ringhääling (1924–1934), Riigi Ringhääling (1934–1940), Landessender Reval (1941–1944; edastas saateid eesti ja saksa keeles) ja 1990. aastani tegutsenud Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee. Vabanenud jaanuaris 1990 NSV Liidu Ministrite Nõukogu Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee alluvusest, hakkas Eesti Raadio kujunema avalik-õiguslikuks ringhäälinguorganisatsiooniks, mis koos Eesti Televisiooniga allus Riigikogu poolt moodustatud Ringhäälingunõukogule.

Eesti Raadio kuulus Euroopa Ringhäälingute Liitu (EBU).

Kroonika 1921–2007

Aastad 1921–1940

1921. aasta sügis – Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati
1923. aasta 22. november – võeti kasutusele sõna "ringhääling"
1924. aasta 11. mai – esimene ametlik katsesaade Haapsalust
1924. aasta 17. mai – asutati esimene raadioalane organisatsioon Eesti Raadio Klubi, mis andis välja esimest raadioalast ajakirja Eesti Raadio
1924. aasta suvi – Rootsi Raadio lühiajalised katsesaated Tallinnas
1924. aasta 1. november – asutati osaühisus Raadio Ringhääling
1925. aasta september – 1926. aasta märts – katsesaated Tallinnast
1926. aasta 18. detsember – alustas tööd Kopli raadiojaam, regulaarse ringhäälingu algus
1927. aasta 1. jaanuar – seati sisse raadiomaks
1927. aasta 6. veebruar – esimene esperantokeelne saade, Felix Moor asus ringhäälingusse tööle, esimene ülekanne teatrist (Estonia)
1927. aasta 16. veebruar – esimene lugemistund
1927. aasta 5. mai – esimene lastetund
1927. aasta 26. juuni – hakkas ilmuma Raadioleht
1927. aasta 1. november – kolimine majast Pikk tn 43 Estonia kolmandale korrusele
1928. aasta 19. veebruar – esimene reportaaž (I raadionäituselt)
1928. aasta 24. veebruar – esimene kuuldemäng
1928. aasta oktoober – Tartu ajutine raadiojaam alustas tööd
1928. aasta 21. november – esimene kuuldemäng lastele
1929. aasta 28. aprill – esimene avalik raadioõhtu Estonias
1929. aasta juuli – Lasnamäel valmis uus saatja, senine Kopli saatja viidi Tartusse
1930. aasta 20. juuni – esimene spordireportaaž
1932. aasta 1. juuni – Eesti astus Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu (UIR) liikmeks
1934. aasta 30. juuni – Raadio Ringhääling lõpetas tegevuse
1934. aasta 1. juuli – Riigi Ringhääling alustas tööd
1934. aasta suvi – esimest korda muusika ka hommikul (seni vaid õhtupoolikuti)
1934. aasta 4. november – esimene soovikontsert
1935. aasta 28. veebruar – esimene reportaaž välismaalt (Helsingi Messuhallist)
1935. aasta 6.–8. august – I Balti ringhäälingukonverents Riias
1935/1936 – esimene kuuldemängude ja helitööde võistlus
1936. aasta märts – Ameerikast jõudis kohale heliplaadiseade
1936. aasta 25.–26. aprill – I Eesti-Soome ringhäälingukonverents Helsingis
1936. aasta 1. oktoober – kooliraadio algus
1937. aasta 31. mai – esimest korda uudised hommikul
1937. aasta 15. detsember – alustas tööd Türi raadiojaam
1938. aasta – esimene ruumilise heli (stereofoonilise heli) ülekanne kesklainel
1938. aasta august – esimene reportaažiauto ("hõbehall")
1938. aasta oktoober – detsember – esimesed ühissaated Soome ringhäälinguga
1939. aasta aprill – saabusid esimesed magnetofonid (esimest korda maailmas kasutati magnetofoni raadioringhäälingus Saksamaal 1935), alustati Raadiomaja ehitamist
1940. aasta jaanuar – inglis- ja saksakeelsete päevauudiste algus
1940. aasta märts – prantsus- ja rootsikeelne nädalakroonika
1940. aasta 22. november – loodi Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogule alluv Raadiokomitee

Aastad 1941–1990

1941. aasta 26. august – lakkas töötamast Lasnamäe saatejaam
1941. aasta 7. september – alustas Landessender Reval, mis edastas saateid eesti ja saksa keeles, kaasa lõi hulk tuntud kultuuritegelasi
1941. aasta 10. september – esimene eestikeelne saade Nõukogude tagalast Leningradist
1941. aasta 18. oktoober – esimene saade Moskvast
1941. aasta oktoober – 1944. aasta veebruar – saated Kuibõševist
1944. aasta 9. märts – Nõukogude Liidu lennuväerünnakus Tallinnale hävisid koos Estoniaga kõik stuudiod ja heliplaadikogu koos arhiiviga
1944. aasta 20. september – lõpetas tegevuse Landessender Reval
1944. aasta september – saated Võrust
1944. aasta 25. september – asutati ringhäälingu ajaviite- ja tantsuorkester
1944. aasta 30. september – alustas tööd traatringhääling Tallinnas
1944. aasta 29. oktoober – Tallinnast läks eetrisse esimene sõjajärgne saade
1945. aasta 17. juuli – kolimine Kreutzwaldi tänava Raadiomaja keldrikorrusele
1945. aasta 16. oktoober – asutati Eesti Raadio Segakoor
1946. aasta – asutati OIRT^[1], mille liikmeks sai ka Eesti Raadio
1947. aasta 14. märts – regulaarsete soomekeelsete saadete algus
1949. aasta 8. august – moodustati Raadioinformatsiooni Komitee, mis allus Eesti NSV Ministrite Nõukogule
1949. aasta oktoober – Laitses sai valmis kesklainesaatja
1949.–1950. aasta – valmis esimene Raadiomaja
1951. aasta 3. juuni – hakati edastama Ameerika Hääle eestikeelseid saateid New Yorgist
1953. aasta sügis – Moskvast toodi kaasaskantav magnetofon Reporter-1, mis kaalus 5 kg
1956. aasta – taas ilmub Raadioleht (ilmus erinevate nimede all ka 1926–1941)
1956. aasta 1. mai – ultralühilainesaated Tallinnast, algas saatesari "Perekond ja kodu", mis kestis 30 aastat
1957. aasta 21. juuni – moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Raadio ja Televisiooni Komitee
1958. aasta – alustati juriidiliste nõuannetega (juriidiline nõukogu eesotsas B. Jakobsoniga tegutses aastatel 1962–1990)
1958. aasta 29. aprill – asutati Noorte Reporterite Klubi
1958. aasta 6. oktoober – esimene "Päevakaja"
1959. aasta – rootsikeelsete saadete algus
1960. aasta kevad – lisandus Kohtla-Järve ultralühilainesaatja
1961. aasta 21. juuli – esimene stereosaade Eestis ultralühilainel
1962. aasta 1. jaanuar – loodi välisinfo toimetus, millest kasvas välja iseseisev peatoimetus (pressibüroo)
1963. aasta 1. september – esimene laste unejutt
1964. aasta 13. aprill – esimene saade "Tere hommikust, põllumehed!"
1964. aasta 22. juuni – esimene "Muusikaline tund"
1965. aasta – loodi ühiskondliku arvamuse uurimise grupp
1965. aasta 25. detsember – esimene raadiomäng, raadio meelelahutussaadete toimetuse (RAMETO) sünd
1964 (1967) – taas regulaarne reklaami levitamine (esimesena NSV Liidus)
1966. aasta 19. juuni – esimene ühissaade Yleisradioga ("Helisild")^[2]
1966. aasta 2. oktoober – esimene järjejutt-kuuldemäng
1967 – Ungarist saabusid kaasaskantavad transistormagnetofonid Reporter-3
1967. aasta 15. jaanuar – esimene raadiomatk
1967. aasta 5. veebruar – Eesti Raadio Poiste Klubi algus Leho Männiksoo eestvedamisel
1967. aasta 3. aprill – alustas tegevust II programm ehk Vikerraadio
1967. aasta 23. detsember – esimene "Mnemoturniir"
1968 – Tšehhoslovakkiast saabus helibuss Škoda
1968. aasta 23. september – esimene uudistesaade "Vikerkaja"
1969 – loodi Eesti Raadio Arvutuskeskus
1969. aasta 20. jaanuar – esimene "Keskööprogramm"
1970. aasta 28. märts – stereo-otseülekanne Estoniast (esimene katsetus Nõukogude Liidus)
1970. aasta 24. mai – esimene stereokuuldemäng
1970. aasta 27. juuni – moodustati liidulis-vabariiklik Eesti NSV Televisiooni- ja Raadiokomitee
1971. aasta 1. jaanuar – regulaarsete stereosaadete algus
1971 – valmis uus Raadiomaja
1972. aasta 4. veebruar – esimest korda NSV Liidus edastati stereoprogramm ühest linnast teise (Tallinnast Tartu)
1972. aasta detsember – moodustati stereosaadete toimetus
1973. aasta 21. oktoober – esimene "Meelejahutaja"
1974. aasta 12. oktoober – esimene "Liiklussaade"
1974. aasta 23. august – NSV Liidus esimene stereofooniline kontserdisaade välismaale (Kirovi-nimelisest kalurikolhoosist Helsingisse)
1975. aasta suvi – edastati esimesed Raadio Vaba Euroopa saated
1977. aasta jaanuar – "Kirjutamata memuaaride" avasaade
1977. aasta 13. märts – esimene kvadrofooniline katsesaade Tallinnas
1978 – esimesed kassettmagnetofonid Eesti Raadios (1964. aastal maailmas kasutusele võetud kompaktkassettidega)
1980 – I poistemängud lastesaadete toimetuse eestvõttel
1983. aasta 1. jaanuar – esimene "Kultuurikaja"
1983. aasta 2. jaanuar – esimene venekeelne "Päevakaja"
1983. aasta 1. oktoober – eetrisse läks uudistesaade "Hommikukaja"
1986 – III programmi Stereoraadio algus
1986. aasta 9. märts – Stereoraadios algas pühapäevakava
1987 – regulaarsete esperantokeelsete saadete algus
1987. aasta 28. august – esimene "Hommikuprogramm", saatejuht alustas kell 5.30
1987. aasta lõpp – esimesed stereofoonilised kassettmagnetofonid reporteritele (Sony)
1989 – regulaarsete ingliskeelsete saadete algus
1990. aasta jaanuar – Eesti Raadio läks valitsuse alluvusest parlamendi alluvusse, lõppes alluvus üleliidulisele tele-raadiokomiteele
1990. aasta 15. mai – Interrinde jõukude rünnak Toompeal, Eesti Raadio otsesaates kutsuti inimesi kaitsma taastatavat rahvusriiki
1990. aasta juuni – Ülemnõukogu otsus, et Eesti Raadio iseseisvub 1. oktoobrist 1990, kaob Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee

Aastad 1991–2007

1991. aasta jaanuar, august – reaktsioonilised sündmused Eestis, Lätis, Leedus. Eesti Raadio jääb ainukeseks vabalt töötavaks ringhäälinguks Nõukogude Liidus, Eesti Raadiot vahendusel koordineeriti Eesti riigi toimimist
1991. aasta 30. september – Eesti Raadio osavõtul alustas tööd esimene täisprogrammiga kohalik raadiojaam (Raadio Tartu)
1991. aasta 1. oktoober – eestikeelse Raadio Vaba Euroopa ja venekeelse Radio Svoboda transleerimise algus hilisõhtuti
1992. aasta – regulaarsete saksakeelsete saadete algus
1993. aasta 1. mai – Raadio 2 tegevuse algus
1993. aasta 1. mai – IV programmi Raadio 4 algus
1994. aasta jaanuar – esimene "Keelekõrva" saade
1994. aasta juuni – 19. mail võeti vastu ringhäälinguseadus ja Ringhäälinguseadusega sai Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kõrgeimaks organiks Ringhäälingunõukogu.
1994. aasta 1. juuli – avati Eesti Raadio korrespondendipunkt Brüsselis
1994. aasta detsember – toimus esimene Raadio 4 korraldatud noorte pianistide raadiokonkurss (edasi igal aastal)
1994. aasta 17. detsember – Eesti Raadio esimene CD ("Estonian Radio Chamber Orchestra", ER001)
1994. aasta 18. detsember – Eesti Raadio aastapreemiad said Tiit Karuks, Teet Kehlmann, Ernst Tael, Veera Stankevitsh, Heino Jagomägi ja Aivo Helm
1995. aasta 1. aprill – Klassikaraadio algus
1995. aasta 18. detsember – Eesti Raadio aastapreemiad said Mari Tarand, Immo Mihkelson, Lilia Sokolinskaja, Maido Maadik, Eduard Viisalu, Valter Ojakäär ja Hillar Palamets
1995. aasta 20. detsember – avati digitaalmontaaži kompleks (muusika fondivõtted), ilmus viimane Raadioleht.
1996. aasta – Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) kuulutas välja eesti kuuldemängu aasta
1996. aasta jaanuar – esimesed omatoodetud CD-R-plaadid ("Ave Maria" ja "Eurolaul-96")
1996. aasta 17. jaanuar – sagedusel 103,5 MHz hakati edastama BBC World Service'i saateid kella 12–17
1996. aasta 1. september – koostöös Euroopa Nõukoguga avati Eesti Raadio Narva Stuudio
1996. aasta 12. september – avati digitaalne helitehniline kompleks Estonia kontserdisaalis
1996. aasta 18. detsember – Eesti Raadio aastapreemiad said Liina Kusma, Sirje Raud, Ene Pilliroog, Jelena Hussainova, Henn Saari, Vello Meier, Varju Saaremägi, Hannes Valdma, Aado Slutsk, Lembit Lauri (Kuldne mikrofon)
1997. aasta 22. mai – Raadio 2 sai kuuldavaks internetis
1997. aasta – Eesti Raadio uudiste kuulamise võimalus interneti vahendusel
1998. aasta märts – Eesti Raadio inglis-, soome- ja esperantokeelsed saated said kuuldavaks internetis
1998. aasta mai – Vikerraadio sai reaalajas kuuldavaks internetis
1998. aasta 1. juuni – Raadio 4 sai reaalajas kuuldavaks internetis
1997. aasta 1. detsember – vastavalt Ringhäälingu nõukogu otsusele algasid Ain Saarna volitused Eesti Raadio peadirektorina. Ringhäälingu nõukogu valis peadirektori 10. novembril teises voorus. Võimalikust 9 häälest sai Vikerraadio peatoimetaja Ain Saarna 5, ETA peadirektor Neeme Brus 3 ja Eesti Raadio peadirektor Peeter Sookruus 1. Hääli ei saanud Eesti Raadio peadirektori asetäitja Mart Ummelas, korrespondent Tiina Tamman Londoni lähistelt, teleajakirjanik Härmo Saarm ja endine Riigikogu liige K. Jaak Roosaare
1997. aasta 15. detsember – Ringhäälingu nõukogu toetasEesti Raadio ettepanekut loobumiseks programmide dubleerivast levist erinevatel lainepikkustel, sealhulgas ka Laitse kesklainesaatja sulgemist
1997. aasta 16. detsember – Riigikogu muutis ringhäälinguseadust, millega Eesti Raadio sai enda kasutuses olnud vara omanikuks. Seaduse kohaselt pidi valitsuse määratud riigivara valitseja vara ER-le üle andma kaheksa kuu jooksul alates seaduse jõustumisest
1997. aasta 18. detsember – Eesti Raadio tähistas 71. aastapäeva, aastapreemiad said Tamur Tohver, Marko Reikop, Virve Normet, Galina Šustrova, Avo Raup, Külliki Valdma, Erkki Neidre, Vilhard Pilvisto ja eripreemia Peeter Sookruus
1997. aasta 18. detsember – Anne Erm sai Eesti rahvusringhäälingu aastapäeva puhul Eesti Ringhäälingute Liidu auhinna, Kuldmikrofoni
1998. aasta 1. jaanuar – Estonia Talveaias toimus Eesti Raadio traditsiooniline näärimuusika kontsert. Tõnis Mägi sai Eesti Raadio aasta muusiku nimetuse ning kunstnik Naima Uustalu väikeskulptuuri "Muusa".
1998. aasta 1. jaanuar – Vikerraadio muusikatoimetuse juhataja Riina Rõõmus asub Vikerraadio peatoimetaja ametikohale
1998. aasta 22. jaanuar – Ukraina Rahvusliku Raadiokompanii president Vladimir Reznikov ja Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna sõlmivad Tallinnas koostööleppe. Selle alusel hakkas toimuma saadete vahetus, ennekõike Raadio 4 ukrainakeelsete saadete sisukamaks muutmiseks
1998. aasta 7.–22. veebruar – Vikerraadio ja Raadio 2 ühistööna said teoks ülekanded XVIII taliolümpiamängudelt Naganos. Infot vahendas ka Raadio 4. Naganos olid Eesti Raadio spordireporterid Erik Lillo ja Tarmo Tiisler
1998. aasta 24. veebruar – Eesti Vabariigi 80. aastapäevaks andis Eesti Raadio välja 2 heliplaati: "Küll ma laulaks" on Eesti Rahvusmeeskoori üldse esimene Eestis salvestatud ja välja antud CD-plaat RAM-ilt ja sisaldab meeskoori kõigi aegade populaarsemaid laule. Teine sisaldab Lepo Sumera, Eduard Tubina ja Artur Lemba teoseid. Mõlema plaadi produtsent on Toomas Velmet
1998. aasta 26. veebruar – Eesti Raadio juhatus otsustas reorganiseerida Eesti Raadio Kontsertorkestri projektiorkestriks. Ringhäälingu nõukogu kiitis otsuse heaks 9. märtsil
1998. aasta 1. märts – Raadioteater tähistas 70. aastapäeva otse eetrisse mängitud Jüri Tuuliku kuuldemänguga "Taevaredel". Esimene kuuldemäng kõlas otseesitusena eetris 24. veebruaril 1928, milleks oli August Tammani "Koidikul". Esimest korda andis Eesti Raadio välja näitlejapreemia, mille sai Aarne Üksküla Eino Leino osatäitmise eest Hannu Mäkelä kuuldemängus "Leino läheb Eestisse"
1998. aasta 1. märts – Eesti Raadio lõpetas viie ultralühilaine (nn 70 MHz) saatja ja lühilainesaatja 5925 kHz rentimise Ringhäälingu Saatekeskuselt
1998. aasta 2. märts – Eesti Raadio osales esimest korda Euroraadio vanamuusikasarjas "Early Music Season". Klassikaraadio vahendusel jõudis Hortus Musicuse kontsert "Euroopa õukonnad muusikas" 19 riigi kuulajateni.
1998. aasta 11. märts – Eesti Raadio esitles restoranis Gloria uut heliplaati "Meeletu maailm", millega märgiti helilooja ja teeneka raadiomehe Valter Ojakääru 75. sünnipäeva. Plaadil kõlab Valter Ojakääru looming uues seades.
1998. aasta 18. märts – Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli juhataja Ingo Normet ja Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna sõlmivad koostöölepingu, et tagada kutseliste raadiotöötajate mitmekülgne koolitamine.
1998. aasta 28. märts – Vikerraadio osales esimest korda Euroraadio kontserdiprogrammis "Helisev Euroopa". Selles osalevad üheksa Euroopa riigi avalik-õiguslikud raadiojaamad tunnipikkuste kavadega. Eesti kava sisustavad otse eetris Eesti Raadio Kontsertorkester Heiki Vahari juhtimisel ja pianistid Margus Kappel, Koit Toome, Sergei Pedersen, Urmas Lattikas, Rein Rannap, Evald Raidma, Sven Kullerkupp, Mihkel Mattisen, Tõnis Kõrvits, Tõnu Naissoo ja Tiit Saluveer. Kava sisaldas igihaljaid eesti meloodiaid ning selle salvestusest valmib heliplaat
1998. aasta 1. aprill – Vikerraadios rakendub uus struktuur, kaovad senised toimetused ning lihtsustub programmi juhtimisskeem. Vikerraadio koosseisus moodustati struktuuriüksusena Raadioteater, peanäitejuhiks sai Tamur Tohver.
1998. aasta 1. aprill – muusikaalase tegevuse korrastamiseks moodustati Eesti Raadio muusikanõukogu, mida hakkas juhtima Klassikaraadio direktor Tiia Teder.
1998. aasta 15. aprill – Vikerraadio uuest saatekompleksist läks eetrisse esimene saade – "Raadiohommik", mille produtsent on Marika Leetmäe ja saatejuht Vahur Kersna.
1998. aasta 1. mai – Eesti Ajakirjanike Liit kuulutas pressiballil välja aasta parimad ajakirjanikud. Aasta ajakirjaniku nimetuse sai Vikerraadio kommentaator Jaana Padrik, Kauni eesti keele auhinna sai Mari Tarand Vikerraadiost ning aasta eetriajakirjanikuks sai Vikerraadio välisautor Vahur Kersna Eesti Televisioonist.
1998. aasta 11. mai – Ringhäälingu nõukogu kinnitas Eesti Raadio uue 5-liikmelise juhatuse koosseisus peadirektor Ain Saarna (juhatuse esimees); õigusnõunik Helen Kingi (juhatuse sekretär); peadirektori asetäitja, programminõukogu esimees Mart Ummelas; tehnikadirektor, tehnikanõukogu esimees Tiit Kasemetsa; Klassikaraadio direktor, muusikanõukogu esimees Tiia Teder. Teostus põhimõte, et konkreetsed küsimused arutatakse läbi programminõukogus, tehnikanõukogus ja muusikanõukogus ning sellele toetudes langetas juhatus otsused Eesti Raadio põhikirja alusel
1998. aasta 22. mai – Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan Jüri Allik ja Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna kirjutasid Tartus alla raamlepingule, mille eesmärk on parandada ajakirjandustudengite raadioalast ettevalmistust ja teha raadioalast teaduslikku uurimistööd
1998. aasta 28. mai – Eesti Raadiot külastas EBU Euroraadio ja muusikaprogrammide juht Pierre-Yves Tribolet. Täpsustati üksikasju, mille tulemusena sai Eesti Raadio kui EBU liige endale satelliitjaama, et vastu võtta kõikjal maailmas toimuvaid Euroraadio kontserte otseülekannetena. Euroraadio edastas aastas kuni 2000 kontserti. Eesti Raadio vahendusel läks möödunud hooajal maailma 15 kontserti, vastu võeti enam kui 400.
1998. aasta juuni – kõik Eesti Raadio programmid, uudised ja välissaated said kuuldavaks Internetis
1998. aasta 2. juuni – Narva stuudiost lähevad eetrisse esimesed eestikeelsed Narva kohalikud uudised. Neid sai kuulata Vikerraadio programmis teisipäeva ja neljapäeva hommikuti orienteeruvalt kell 7.53, toimetas Jüri Nikolajev
1998. aasta 11. juuni – Eesti Raadio esitles Ulrika Kristjani ja Marje Lohuaru heliplaati "Muutunud maastik". Plaadil kõlab eesti kammermuusika üks populaarsemaid palasid Heino Elleri "Männid", Eduard Tubina "Sonaat früügia laadis" ja soome helilooja Enar Englundi "Sonaat" ja Mari Vihmandi "Muutunud maastik". Duo kaheksa aastat kestnud koostöö lõpetas Ulrika Kristjani ootamatu surm. Heliplaadi produtseerisid Marje Lohuaru ja Tiia Teder.
1998. aasta 21. juuni – Pariisis lõppenud rahvusvahelisel heliloojate Rostrumil sai eesti helilooja Helena Tulve (26) alla 30-aastaste heliloojate hulgas teise koha. Tema teose "A travers" (1998) esitas NYYD Ensamble Olari Eltsi juhatusel ning salvestas helirežissöör Aili Jõeleht. Eesti Raadio osales Rostrumil 5. korda
1998. aasta 1. juuli – Eesti Raadio lõpetas nelja viimase kesklainesaatja rentimise Laitses ja Kohtla-Nõmmel ning kolme nn 70 MHz saatja rentimise Ringhäälingu Saatekeskuselt. Sisuliselt lõppes Eesti Raadio programmide dubleeriv levitamine erinevatel lainealadel. Siiski jäävad alles nn 70 MHz dubleerivad saatjad Valgjärvel, Kohtla-Nõmmel ja Narvas, kus nn 100 MHz levi ei ole täielikult tagatud
1998. aasta 1. juuli – Eesti Raadio lõpetas saadete edastamise soome keeles. Saated inglise ja esperanto keeles levisid Internetis ja programmis Raadio Tallinn.
1998. aasta 1. juuli – Raadio 2 alustas uudiste edastamist argipäeviti ka pooltundidel
1998. aasta 18.–24. juuli – Lissabonis toimus EXPO raames Euroopa Nõukogu korraldatud vastastikuse usalduse rajamise nädal, mille näitusel on väljapanekuga esindatud ka ER. Väljapanek hõlmas valdavalt Eesti Raadio võõrkeelset programmi Raadio 4 tutvustavaid materjale. Näitusel on fotosid Eesti Raadio Narva stuudiost ja materjale Raadio 4 vahendusel muulastele eesti keele õpetamisest
1998. aasta 1. august – moodustatud peahelirežissööri ametikohale asub Maido Maadik
1998. aasta 5. august – vastavalt seadustele andis kultuuriminister Jaak Allik välja käskkirja nr 143, mille alusel riik võõrandas tasuta Eesti Raadio tema valduses ja kasutuses oleva riigile kuuluva vallasvara ning alates 11. augustist 1998 loetakse Eesti Raadio poolt soetatav vallasvara Eesti Raadio omandiks.
1998 september – Ukrainas toimunud III rahvusvahelisel ajakirjandusfestivalil nimetati aasta raadiosaateks Raadio 4 ukrainakeelene programm "Tšervona kalõna" (Svetlana Park, Ruta Pels ja Galina Maljutina). Aasta ajakirjanikuks nimetati Raadio 4 ajakirjanik Tooni Tonto neljandat aastat kestva saatesarja "Persona grata" eest.
1998. aasta 17.–18. oktoober – Eesti Raadio 1. stuudios salvestati Tõnis Mäe kontsert, millest toodeti heliplaat Eesti Raadio aasta muusiku 50. sünnipäevaks. Kontsertplaadi helirežissöör on Teet Kehlmann ning esimest korda salvestas Eesti Raadio materjali kõvakettale. Kontsertsalvestust toetasTRIO GRUPP ja selle jäädvustas ka Eesti Televisioon.
17.–24. oktoober 1998 – Berliinis toimuval televisiooni ja raadio festivalil Prix Europa '98 raadiodraama konkursil osales Toomas Raudami kuuldemäng "The Fool On The Hill" (režissöör Aare Toikka) ja Mait-Ando Rauna "Uni" (režissöör Tamur Tohver). Festivalil on kohal Raadioteatri peanäitejuht Tamur Tohver ja helirežissöör Külliki Valdma.
1998. aasta 22. oktoober – Euroraadio satelliitjaama vahendusel tehti esimesed salvestused Klassikaraadio ja Raadio 2 programmi tarvis.
1998. aasta 23. oktoober – Vikerraadio ja Saksamaa Liitvabariigi raadio- ja telekanal Deutsche Welle sõlmivad koostöölepingu, mille alusel hakkas VR uuest aastast vahendama DW materjale eesti keeles.
1998. aasta 29.–30. oktoober – Eesti Raadio vastvalminud õppeklassis toimus rahvusvaheline seminar Music Presentation, kus osalesid muusikatoimetajad Soome, Norra, Taani, Rootsi, Leedu, Läti ja Eesti raadiost. Peakorraldaja oli Klassikaraadio produtsent Margit Peil.
1998. aasta 1. november – vastavalt uuele struktuurile moodustati Eesti Raadio kantsleri-üldteenistuste juhi ametikoht, kelleks nimetati Tiia Palmaru.
1998. aasta 9. november – Ringhäälingu nõukogu kiitis heaks Eesti Raadio juhatuse 29. oktoobri otsuse käivitada alates 18. detsembrist Vikerraadio ja Klassikaraadio ühine ööprogramm.
1998. aasta 9. november – Eesti Lavastajate Liidu esimees Andres Noormets ja Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna sõlmisid kokkuleppe mittekoosseisuliste lavastajatega autorilepingute üldtingimuste kohta.
1998. aasta 23. november – läks käiku vana Raadiomaja uus lift. Sai ka nalja: uhiuus lift keeldus pidulikust avasõidust, sest vahetult enne seda tehtud viimane raskusproov ajas tõstemasina elektroonika hulluks
1998. aasta 7. detsember – Eesti Raadio esmaülekanne Klassikaraadios maailmakuulsa La Scala ooperieateatri hooaja avaetendusest Richard Wagneri "Göttendämmerung" ("Jumalate hukk").
1998. aasta 13. detsember – Eesti Raadio esitles heliplaati, millel kõlab kuulsa klaveriduo Anna Klas – Bruno Lukk looming. Läbilõike Eesti Raadio arhiivisalvestistest koostasid Valdur Roots, Ivalo Randalu ja Eri Klas, produtsent on Tiia Teder.
1998. aasta 15. detsember – Eesti Raadio esitles heliplaati "Eesti meeleolud", millel kõlavad igihaljad eesti meloodiad eesti pianistide ja Eesti Raadio Kontsertorkestri esituses. Selle kavaga osales Vikerraadio 28. märtsil 1998 ka Euroraadio kontserdiprogrammis "Helisev Euroopa". CD produtsent on Ernst Tael.
1998. aasta 17. detsember – Eesti Raadio esitles uut eesti keele õppevahendit "Eesti rahvakalender". Kakskeelsest lugemikust ja helikassettidest koosnev õppevahend on koostatud programmis Raadio 4 kõlanud saadete põhjal. Saadetes tutvustati eesti rahvakalendri tähtpäevi. Tekstid koostas Jüri Kuuskemaa ja materjali väljaandmist toetas Euroopa Nõukogu Kultuuridevahelise usaldusliku suhtlemise julgustamise komisjon.
1998. aasta 18. detsember – Raadioteatris esitleti Ivar Trikkeli raamatut "Ringhäälinguaeg", mille väljaandmist toetas ka ER.
1998. aasta 18. detsember – Eesti Raadio tähistas 72. aastapäeva, aastapreemiad said Terje Soots, Helgi Erilaid, Priit Kuusk, Aleksandr Lukjanov, Vello Meier, David Vseviov, Tiiu Hansen, Rein Palo, Jüri Kaubiš ja elutöö preemia Heino Pedusaar.
1998. aasta 19. detsember – Vikerraadio ja Klassikaraadio alustasid ühist ööprogrammi "Nokturn" ('ööpala'), mis on koostatud populaarsest klassikalisest muusikast. Sestpeale töötavad kõik neli Eesti Raadiot programmi ööpäev läbi.
1999. aasta 1. jaanuar – traditsioonilise "Näärimuusika kontserdi" Estonia Talveaias korraldas Klassikaraadio. Esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja solistid Tõnu Kaljuste juhatusel. Eesti Raadio aasta muusikuks nimetati Tõnu Kaljuste.
1999. aasta 25. jaanuar – Eesti Raadio raamatukogu võttis vastu USA-s elava väliseestlase Eduard Treirati kingitud ligi 500 raamatut, kaalukam osa on väliseesti kirjanike looming.
1999. aasta 8. veebruar – Ringhäälingu nõukogu kinnitas Eesti Raadio 1999. aasta eelarve summas 97 267 400 krooni.
1999. aasta 15. veebruar – Euroraadio kontsert "Müüdid muusikas" Estonia Kontserdisaalis. Esines ERSO Arvo Volmeri juhatusel, kontserti vahendas 24 Euroopa raadiojaama.
1999. aasta 2. veebruar – pidulikult avati Klassikaraadio uuendatud väljastuskompleks
1999. aasta 25. märts – Eesti Raadio juhatus otsustas, et Eesti Raadio osales mittetulundusühingu Eesti Ringhäälingumuuseum asutamisel eesmärgiga rajada Türile ringhäälingumuuseum. Koostööpartnerid on Eesti Televisioon, Eesti Ringhäälingute Liit, Ringhäälingu Saatekeskus ja Türi linn.
1999. aasta 20. aprill – pärast rasket haigust suri raadiolegend Ivar Trikkel.
1999. aasta 29. aprill – Türil allkirjastati Mittetulundusühingu Eesti Ringhäälingumuuseum asutamisleping. Allkirjad annavad Eesti Ringhäälingute Liidu juhatuse esimees Vello Lään, Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna, Eesti Televisiooni muuseumi direktor Voldemar Lindström, Türi linna volikogu esimees Kalev Aun ja Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS juhatuse esimees Rein Ruudi.
1999. aasta 17. mai – Kaitseministeerium teatas ametlikult, et lõpetab Eesti Raadio Tartu Stuudioga rendilepingu ning palub ruumid vabastada 15. augustist 1999. Seoses Balti Kaitsekolledži ehitustöödega on Tartu stuudio juba varem kolinud oma ruumidest EPA majas ajutisele rendipinnale aadressil Riia 24a. Vastupidi Kaitseministeeriumi varasematele lubadustele on nüüd selge, et stuudio ajalooliselt väljakujunenud asupaika tagasi pöörduda ei ole enam võimalik.
1999. aasta 19. mai – Eesti Raadio saatis Tartu stuudio küsimuses kirja peaminister Mart Laarile, paludes valitsuselt tagastamatu toetusena 562 000 krooni Tartu stuudio sunnitud ümberasumisega seotud kulude osaliseks katteks. Järgnes pikk kirjavahetus valitsusasutustega.
1999. aasta 25. mai – Riigihangete Amet andis nõusoleku Eesti Raadio Tartu Stuudio ruumide hankimiseks ühelt pakkujalt; OÜ Filart pakub hoones Riia 24 pinda II korrusel. Müügihind 295 m² eest on 562 000 krooni.
1999. aasta 1. juuni – Vikerraadio läks üle omaformaadilisele öömuusikale, seni oli ööprogramm Klassikaraadioga ühine.
1999. aasta 19. juuni – koostöös Eesti Telefoniga käivitus Eesti Raadio programmide uus jaotusvõrk ja kõik programmid jõuavad edaspidi raadiosaatejaamadeni valguskaabli kaudu. Uus lahendus on märgatavalt kvaliteetsem ja ka odavam.
1999. aasta 24. august – Ringhäälingu nõukogu kinnitas Eesti Raadio säästueelarve, kärbitud 3,2 miljonit puudutas põhiliselt investeeringuid.
1999. aasta 27. august – eetrisse läks "Päevakaja" 14 000. saade.
1999. aasta 31. august – pärast mitmekuulist kirjavahetust ja vaidlusi eraldas Vabariigi Valitsus Eesti Raadiole reservfondist tagastamatu abina 562 tuhat krooni Tartu Stuudio sunnitud ümberasumisega kaasnevate kulude osaliseks katmiseks.
1999. aasta 16. september – Tallinna Linnateater (direktor Raivo Põldmaa) ja Eesti Raadio Raadioteater (peanäitejuht Tamur Tohver) sõlmisid lepingu, mis sätestas kahe teatri koostöö ühisprojektide läbiviimisel. Esimese ühistööna esietendus Linnateatris juba Raadioteatris kõlanud "Hall mees".
1999. aasta 16.–23. oktoober – Berliini televisiooni- ja raadioprogrammide festivalil "Prix Europa" saavutas Ervin Õunapuu kuuldemäng "Õhtusöök Emmauses" 5. koha. Selle lavastas Raadioteatri peanäitejuht Tamur Tohver, helirežissöör on Külliki Valdma.
1999. aasta 20. oktoober – Tartus vormistati notariaalselt Eesti Raadio Tartu stuudio uute ruumide ost, 274 m² pindalaga ruumid asuvad aadressil Riia 20.
1999. aasta 1. november – Ringhäälingu nõukogu kinnitas Eesti Raadio tegevussuunad aastani 2002.
1999. aasta 15. november – Riigikogu majanduskomisjon otsustas häältega 7:4 riigivaraseaduse alusel lubada Kultuuriministeeriumil tasuta võõrandada Eesti Raadiole ministeeriumi valitsemisalas olevad raadiomajad koos maaga.
1999. aasta 15. november – Raadio Tallinn alustas uuenenud kavaga katsesaateid. Sestpeale sai sagedusel 103,5 MHz satelliidi vahendusel kuulata BBC, Deutsche Welle, Radio France'i ja Rootsi Raadio eestikeelseid saateid. Samuti edastatakse Eesti Raadio inglis- ja esperantokeelseid saateid.
1999. aasta 26. november – Kultuuriministeeriumi volitatud esindaja Andres Nõlve ja Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna allkirjastavad kinnistute Kreutzwaldi 14 ja Gonsiori 21 riigilt Eesti Raadiole tasuta võõrandamise lepingu, vahendas notar Sirje Rõõm. 27. detsembril langetas kinnistamisotsuse Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi Tiiu Kase.
1999. aasta 11. detsember – Eesti Raadio esitles Eesti Raadio Laululaste esimest heliplaati "Karjapoiss on kuningas", millel on 26 lastelaulu.
1999. aasta 16. detsember – Eestimaa Rahvuste Ühenduse juhatuse asutatud esimese 2000 krooni suuruse ajakirjanduspreemia "Töö eest vähemusrahvuste tutvustamisel" ja tänukirja sai Vikerraadio toimetaja Madli Leikop.
1999. aasta 18. detsember – Eesti Raadio 73. aastapäev, Eesti Raadio juhatuse otsusega said aastapreemiad Kaja Kärner, Allan Roosileht, Kersti Inno, Ildar Nisametdinov, Riina Eentalu, Ivalo Randalu, Külliki Valdma, Heiki Michelson, Laili Aasmann, Priit Laur ja järjepidevuse preemia Helve Võsamäe.
1999. aasta 22. detsember – Eesti Raadio esitles ansambli In Spe heliplaati, millel on Erkki-Sven Tüüri kompositsioonid aastaist 1979–1981. Produtsent on Tiia Teder ning heliplaat pälvis muusikaasjatundjate väga hea vastuvõtu.
1999. aasta 31. detsember – Eesti Raadio oli likvideerinud kõik varem tekkinud võlad, kuid uuel aastal tuli toime tulla ligi 10 miljonit väiksema riigieelarvelise toetusega.
2000. aasta 1. jaanuar – Eesti Raadio võttis ametlikult kasutusele täielikult uuendatud sümboolika, mille oli välja töötanud reklaamibüroo IDEA.
2000. aasta 1. jaanuar – Vikerraadio korraldatud tavapärasel näärimuusika kontserdil Estonia Talveaias nimetati 18. Eesti Raadio aasta muusikuks kitarrist Heiki Mätlik, kes koos sõpradega ka kontserdil esines.
2000. aasta 4. jaanuar – kunstnik Rait Pärg avas galeriis Sammas väljapaneku "Inimloom pildiraadios", kus osalesid ka Eesti Raadio programmid. Toimus Raadio 2 saatejuhi Märt Rannamäe kipsivalamine ning kunstisaalis tehti mitme päeva jooksul otsesaateid, mida sai jälgida ka galerii aknal asuvalt ekraanilt.
2000. aasta 13. jaanuar – seoses säästupoliitikaga otsustas Eesti Raadiot juhatus alates 1. aprillist 2000 lõpetada siselehe Raadioleht väljaandmise paberkandjal.
2000. aasta 31. jaanuar – Ringhäälingu nõukogu kinnitas Eesti Raadio 2000. aasta eelarve summas 89 191 300 krooni
2000. aasta 1. veebruar – seoses säästutueelarvega lõpetas Eesti Raadio lepingu Eesti Teadeteagentuuriga (ETA).
2000. aasta 1. veebruar – Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet ja saatejuht Nelli Privalova andsid üle heategevussaatega "Jõulurõõmu kuulutus" kogutud annetused. Jõhvi Gümnaasium sai vaimupuuetega laste abiõppeklassi sisustamiseks 75 tuhat krooni ja Narva lapsinvaliidide ühendus Päikene sai 75 tuhat krooni individuaalsete meditsiinivahendite soetamiseks.
2000. aasta 3. veebruar – Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus andis Otepää haiglale üle heategevussaatega "Õnnevakk" kogutud pisut üle 50 tuhande krooni, millega toetati haiglale elustamisaparaadi ostmist.
2000. aasta 8. veebruar – uue Raadiomaja lipumastides heisati esimest korda uue sümboolikaga Eesti Raadio firmalipud, mis jäävad heisatuks alaliselt. 12. veebruaril aga lehvib ühes lipumastis Euroopa Ringhäälingute Liidu 50. aastapäeva tähistamiseks EBU lipp
2000. aasta 15. veebruar – Riigikogus läbib esimese lugemise ringhäälinguseaduse muutmise seadus, mis muudaks Ringhäälingu nõukogu moodustamise aluseid ja pädevust ning lõpetaks hiljemalt 10. juuliks Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni senise peadirektorite ja juhatuste volitused.
2000. aasta 17. veebruar – ebarütmilise riikliku finantseerimise tagajärjel oli hommikul Eesti Raadio pangakontol 6000 krooni.
2000. aasta 22. veebruar – Raadioteatri 72. aastapäeva eel avati põhjalikult uuendatud ja digiteeritud 8. stuudiokompleks. Traditsioonilise Eesti Raadio näitlejapreemia sai Helene Vannari osatäitmise eest kuuldemängus "Hall mees".
2000. aasta 6. märts – Viljandis alustas tööd Eesti Raadio senine Võru korrespondent Piret Rist. Vajaliku tööruumi aitas soodustingimustel leida Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder.
2000. aasta 8. märts – Riigikogu võttis vastu ringhäälinguseaduse muutmise seaduse, mis korraldab ümber Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhtimise. Hiljemalt 1. maiks nimetab Riigikogu uue Ringhäälingunõukogu. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni uute juhatuste volitused algavad hiljemalt 10. juulist, sellest päevast loetakse lõppenuks Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite ja seniste juhatuste liikmete volitused. Seadusemuudatus tegi ka keelelist paranduse, sestpeale kirjutatakse "ringhäälingunõukogu" ühe sõnana.
2000. aasta 17. märts – koostööprojektina andis Eesti Raadio välja kammermuusika heliplaadi "Significatio", millel kõlavad eesti autorite teoste esmasalvestised. Plaadi ERCD030 produtsent on Eesti Raadio aasta muusik Heiki Mätlik.
2000. aasta 18. märts – varalahkunud helilooja Alo Mattiiseni heliplaadi "Roheline muna + Näärmed" esitlus. Oma kunagise muusikatoimetaja loomingu CD väljaandmisel osales ka ER
2000. aasta 3. aprill – Eesti Raadio suurendas uudiste mahtu. Tulenevalt kuulajauuringutest algas päevasündmusi kokkuvõttev uudistesaade "Päevakaja" nüüd kell 18. Kell 20 on eetris endiselt pikem uudistesaade, kuhu mahuvad ka värsked uudistelõigud, samuti kohalike uudiste blokk. Kavasse lisandub lühike uudistesaade kell 21.00. Programm Raadio 2 on argipäevase 37 uudistesaatega Eesti kõige suurema uudistemahuga raadiojaam
2000. aasta 20. aprill – Ringhäälingunõukogu esimeheks sai salajasel hääletusel isamaaliitlane Tiit Sinissaar ja aseesimeheks keskerakondlane Peeter Kreitzberg. Riigikogu liikmetest kuuluvad uude ringhäälingunõukokku veel Ignar Fjuk Reformierakonnast, Marju Lauristin Mõõdukatest ja Villu Reiljan Rahvaliidust. Neljast eksperdist on nõukogu liikmed TV3-e endine juht Andres Jõesaar, audiitor Andres Root, Mõõdukate erakonda kuuluv Eesti Televisiooni endine peadirektor ja meediaõppejõud Hagi Šein ning kirjastaja Silva Tomingas
2000. aasta mai – valmib Eesti Raadio fonoteegi koduleht, mis sisaldas ka unikaalseid helinäiteid arhiivist
2000. aasta 11. mai – Ringhäälingunõukogu kuulutas välja konkursi Eesti Raadio juhatuse esimehe ja liikmete ning Eesti Televisiooni juhatuse esimehe ja liikmete ametikohtadele. 25. mail andis Ringhäälingunõukogu teada, et Eesti Raadio juhatuse esimehe ametikohale kandideerivad Tiina Tamman, Kert Kärner ja Ain Saarna ning juhatuse liikmeks Mart Ummelas ja Tamur Tohver
2000. aasta 26. mai – esimene saade veel ehitusjärgus olevatest Eesti Raadio Tartu stuudio uutest ruumidest. Kell 14.05 läks eetrisse Vikerraadio otsesaade "Argipäev", mille külaline on Tartus viibiv peaminister Mart Laar, saatejuhid Anne Osvet ja Uku Toom.
2000. aasta 31. mai – Raadio 4 esitles ukraina rahvamuusikaansambli Žurba helikassetti, mis valmis Eesti Raadio ja Eesti ukrainlaste kogukonna koostööna
2000. aasta 20. juuni – Eesti Raadio spordisaadete toimetus tähistas 70. tegevusaastat.
2000. aasta 10. juuli – Eesti Raadio juhatuse esimehena alustas tööd senine Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna, juhatuse liikmed olid tehnikadirektor Tiit Kasemetsa ja finantsdirektor Joel Sarv.
2000. aasta august – Radio France andis koostöös Eesti Raadioga välja eesti rahvamuusika albumi, programmi koostas Heino Pedusaar.
2000. aasta 18. detsember – vastavalt Eesti Raadio juhatuse otsusele saavad aastapreemiad Mari Tarand raamatuaastale pühendatud saatesarja "Ex Libris" toimetamise eest; Margit Kilumets keskpäevaprogrammi "Kahega lõunal" ajakirjanduslikult kõrgel tasemel toimetamise ja läbiviimise eest; Helle Paas professionaalse tegevuse eest helisalvestiste töötlemisel ja helikompositsioonide loomisel; Lilia Sokolinskaja Eesti poliitilise elu tasakaalustatud ja kõrgel professionaalsel tasemel kajastamise ja analüüsimise ning saatesarja "Me läheme Euroopasse" käivitamise eest; Vallo Kelmsaar professionaalsuse eest uudiste vahendamisel; Jaan Tootsen ja Külli Tüli saatesarja "Raadio Ööülikool" idee ja teostuse eest; Aili Jõeleht nüüdismuusika kõrge professionaalse salvestamise eest; Leho Kalev kohusetundliku töö eest vahetusjuhatajana; Erkki Neidre arvutisüsteemide arendamise ja töökorras hoidmise eest; Siiri Kaiste korrektse töö eest; Reet Made kauaaegse töö eest lastesaadete toimetajana; Tiina Sillam kauaaegse töö eest ingliskeelsete saadete toimetajana; Rein Oja mängukaru Fredi rolli eest Urmas Vadi kuuldemängus "Varasta veel võõraid karusid" ja Eisenringi rolli eest Max Frischi kuuldemängus "Härra Biedermann ja tulesüütajad".
2000. aasta detsember – Eesti Raadio aasta muusikuks valiti Olari Elts.
2001. aasta 3. jaanuar – avati uuendatud Raadio 2 stuudio, mille peamiseks ehteks uus digitaalpult. Raadio 2-st sai esimene raadiojaam Eestis, mis läks üle digitaalväljastusele.
2001. aasta 1. märts – ajakirja Nädal parima nais- ja meessaatejuhi auhind tuli Eesti Raadiosse (Electra, Margus Saar). Parim raadiosaade – Raadio 2 "Kahega lõunal".
2001. aasta juuni – Raadio 2 ja internetiportaal ilm.ee alustasid ühiselt ilmateate edastamist RDS abil
2001. aasta november – Eesti Raadio esitles 6 plaadist koosnevat kogumikku Georg Ots "Anthology".
2001. aasta detsember – Eesti Post laskis käibele 4,4-kroonise margi, mis on pühendatud Eesti ringhäälingu 75. aastapäevale.
2001. aasta 18. detsembril avas Türil uksed Eesti Ringhäälingumuuseum.
2001. aasta 18. detsember – Eesti Raadio aastapreemiad saavad Anne Erm hea muusika väsimatu ja ennastsalgava propageerimise eest; Hillar Palamets sisukate ning silmaringi avardavate saadete "Ajalootund" ja "41. aasta" eest; Margit Peil kontserdiülekannete ning barokk- ja vanamuusikasündmuste järjepideva sisuka kajastamise eest; Andrei Hussainov järjekindluse ja professionaalsuse eest saatesarjade "Järjejutt" ning "Kuula ja kuule" toimetamisel ja teostamisel; Mall Mälberg hingestatud töössesuhtumise ja professionaalsuse eest; Heli Pikk ja Heli Teedla suurprojekti "Georg Ots – Anthology" produtseerimise eest; Kaupo Varandi Eesti Raadio tehnilise keskuse projekteerimise eest; Ülo Pruul arvutivõrkude arendamise eest; Kersti Raudam auditooriumiuuringute järjepidevuse eest
2002. aasta mai – Eesti Raadio ja Pimedate Infoühing Helikiri sõlmisid lepingu, mille tulemusel jõuavad vaegnägijateni Raadioteatri kuuldemängud
2002. aasta sügis – Vikerraadio toimetaja Haldi Normet-Saarna ja rännumees Hendrik Relve loodud teadmistesari "Kuula rändajat" jõudis õppematerjalina koolidesse
2002. aasta 1. oktoober – Klassikaraadio sai Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia
2002. aasta november – võimalus kuulata Raadioteatri kuuldemänge Tallinna Keskraamatukogus
2002. aasta 18. detsember – Eesti Raadio aastapreemiad said Tamur Tohver, Pille-Riin Purje ja Külliki Valdma 10-osalise kuuldemängu "Ekke Moor" lavastamise eest Raadioteatris; Haldi Normet-Saarna, Olev Ehrlich ja Hendrik Relve multimeedia CD "Kuula rändajat" eest; Urmas Leinfeld Eurovisiooni lauluvõistluse 2002 raadioprojekti vedamise eest programmis Raadio 2; Maia Lilje saatesarja "2000 aastat muusikat" eest; Olga Šubin saatesarja "Vaateväljas" toimetamise eest ja Vytautas Martinonis digitaalse helitöötlussüsteemi Jutel RadioMan juurutamise eest
2003. aasta 30. juuni – Mongoolia presidendi Natsagyn Bagabandi ametliku visiidi raames Eestisse allkirjastasid suursaadik Tugalkhuu Baasansuren ja Eesti Raadio juhatuse esimees Ain Saarna Mongoolia Raadio ja Eesti Raadio vahelise koostöölepingu, mille tulemusena vahetati hiljem ajakirjanike delegatsioone
2003. aasta 18. detsember – Eesti Raadio aastapreemiad said Tiia Teder CD sarja Eesti heliloojad (I-IV) produtseerimise eest; Uudistetoimetus Riigikogu valimiste "Valimisstuudio tulemusvalve" ning "Eurohääletuse tulemusvalve" korraldamise ja läbiviimise eest; Tiit Kusnets alternatiivse muusika tutvustamise eest saatesarjades "Kõrvaline muusika", "NYYD-muusika", "Eikellegimaa" ja "Fantaasia"; Herbert Tsukker keskkonnateemade värvika käsitlemise eest programmis Raadio 4; Tamur Tohver audiovisuaalse kunsti raamatu "Tasa kuulata on kergem" eest; Toivo Makk pikaajalise tubli töö eest Eesti Raadios; Vello Mikk pikaajalise tubli töö eest Eesti Raadios; Ago Vilo pikaajalise koostöö eest Eesti Raadioga; Marju Koppel ennastsalgava viirusetõrje eest arvutivõrgus; Heiki Michelson tehnilise keskuse ümberseadistamisel tehtud tubli töö eest
2004. aasta 1. juuni – Eesti Raadio juhatuse esimehena alustas tööd senine Tallinna abilinnapea Margus Allikmaa.
2005. aasta jaanuar – Eesti Raadio aasta muusik 2004 oli Helena Tulve.
2005. aasta jaanuar – Eesti Televisioon ja Eesti Raadio loovad ühise korrespondendipunkti Ameerika Ühendriikides.
2005. aasta 8. veebruar – Eesti Raadio sai Pressinõukogu liikmeks.
2005. aasta 1. juuni – Eesti Raadio ja Eesti Televisioon avasid lasteportaali http://www.meieoma.ee/
2005. aasta 23. september – Eesti Raadio ja Eesti Televisioon tähistasid jalgpallikohtumisega 25 aasta möödumist 1980. aasta skandaalsest jalgpallimatšist. Seekord võitis Eesti Televisioon 1:0
2005. aasta 16. oktoober – Tallinna Muusikakeskkooli lastekoor (dirigent Ingrid Kõrvits) võitis maineka koorikonkursi "Let the peoples sing". Võistlusele lähetas koorid ER.
2005. aasta detsember – Riigikogu kinnitas Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ühise arengukava aastateks 2006–2008.
2006. aasta jaanuar – Eesti Raadio aasta muusik 2005 oli Olav Ehala.
2006. aasta – ER, Eesti Päevaleht ja kirjastus Väike Vanker hakkasid välja andma Ööülikooli heliraamatuid.
2006. aasta mai-juuli – Raadio Tallinn muutis saatekava ja muutus Internetis kogu programmi ulatuses kuulatavaks.
2006 – Eesti Raadio tähistas kogu aasta jooksul ringhäälingu 80. aastapäeva.
2006. aasta 5. oktoober – Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni meediakonverents "Kui vaba on sõnavabadus".
2006. aasta detsember – ilmus raadioraamat "Rääkiv plekk-kruus ja teisi raadiojutte", koostaja Kerttu Soans.
2006. aasta detsember – rahvusooperi Estonia Sinise saali seinale paigaldati mälestusplaat, tähistamaks aastaid 1927–1944, kui ringhääling asus selles majas.
2007. aasta 18. jaanuar – Riigikogu võttis vastu rahvusringhäälingu seaduse.
2007. aasta 22. mai – Rahvusringhäälingu nõukogu kinnitas ERR-i juhatuse esimeheks Margus Allikmaa.
2007. aasta 31. mai – Eesti Raadio lõpetas tegevuse iseseisva ringhäälinguorganisatsioonina.

Eesti Raadio juhid 1925–2007

Aleksander Tamm 1925–1926 osaühisuse Raadio-Ringhääling juhatuse esimees (asjaajaja-direktor Hans Oll-Reinson);
Arnold Kapsi 1927, Raadio-Ringhäälingu juhatuse esimees (direktor August Kõiva);
Juhannes Luts 1928 osaühisuse juhatuse esimees (direktor Karl Reinmann);
Karl Reinmann (Reinaste) 1921–1931 juhatuse esimees;
Jakob Loosalu 1934 Raadio-Ringhäälingu juhatuse esimees;
Gustav Jallajas 1. juuli 1934 – 9. september 1934 Riigi Ringhäälingu ajutine direktor;
Fred Olbrei 10. september 1934 – 21. juuni 1940 Riigi Ringhäälingu direktor;
Igor Bogolepov juuli 1940 – 26. august 1941 nõukogude ringhäälingu sisuline juht Tallinnas (märtsist 1941 raadiokomitee esimees);
E. G. Mayer-Goldenstädt sügis 1941 – september 1944 sonderführer Landessender Revalis;
Paul Uusman 1944–1949 Eesti NSV Raadiokomitee esimees; 1949–1953 Eesti NSV Raadioinformatsiooni Komitee esimees;
Ülo Koit 1953 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse ülema ajutine kohusetäitja, 1957–1964 Raadio ja Televisiooni Komitee esimehe asetäitja;
Lembit Kaik 1953–1957 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse ülem;
Aado Slutsk 1964 – 1969 Raadio ja Televisiooni Komitee esimehe asetäitja, 1969–1981 Raadio ja Televisiooni Komitee esimehe asetäitja, Eesti Raadio direktor;
Allan Kullaste 1981–1982 Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja;
Uno Tulp 1982–1986 Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja;
Rein Elvak aprill – detsember 1986 Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja (raadio alal);
Mart Siimann 1987–1989 Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja;
Peeter Sookruus 1989–1990 Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja, 1990–1992 Eesti Raadio peadirektor, 1994–1997 Eesti Raadio peadirektor;
Herkki Haldre 1992–1994 Eesti Raadio peadirektor;
Ain Saarna 1997–2000 Eesti Raadio peadirektor, 2000–2004 Eesti Raadio juhatuse esimees;
Margus Allikmaa 2004–2007 Eesti Raadio juhatuse esimees.

Eesti Raadio diktorid

Läbi aegade on Eesti Raadios diktoriametit pidanud Aleksander Tamm, Felix Moor, Vardo Holm, Erika Weidenbaum, Irene Lebas-Menning, Lisette Peek-Anilin, Andres Birk, Ellen Bachmann-Olbrei, Robert Koha, Lydia Saarman, Lia Saarepera, Cordula Eller, Doreen Heinsoo, Silvia Krunt-Kalpus, Olev Madivere, Heljo Miilen, Voldemar Sool, Otto Samma, Linda Kald-Rummo, Vello Rummo, Valter Ojakäär, Elfriede Ilves, Rein Lepik, Einari Koppel, Gunnar Kilgas, Aino Ripus, Lydia Koik, Elsa Pant, Hans Kivilo, Endel Sõerde, Eldur Ploompuu (Leo Känd), Heino Irjas, Taimi Seljamaa, Helju Korv, Endel Padrik, Aksel Küngas, O. Sild, Marika Villa, Toomas Lasmann, Härmo Saarm, Jaak Hallika, Heino Köögard, Marite Kallasma, Aare Kreilis, Age Raa, Rein Küttim, Urve Koni, Milvi Tischler, Uno Kaupmees, Kaja Kärner, Helgi Ilo, Mare Luuk, Margus Hunt, Tõnis Tirel, Anne Eenpalu, Sirje Eesmaa, Urmas Liiv, Reet Tõllasepp, Ülle Karu, Aet Ilves jt.

Vaata ka

Viited

↑ https://en.wikipedia.org/wiki/International_Radio_and_Television_Organisation
↑ "Toivekonsertti Tallinnasta". Helsingin Sanomat (soome keeles). 19.06.1966. Vaadatud 22.11.2021. Suomalainen iskelmämusiikki esittäytyy sunnuntaina virolaisille ensimmäisen kerran sodan jälkeen julkisestu ja ise paikan päällä.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid

Eesti Raadio koduleht

[1] ttps://en.wikipedia.org/wiki/International_Radio_and_Television_Organisation

[2] "Toivekonsertti Tallinnasta". Helsingin Sanomat (soome keeles). 19.06.1966. Vaadatud 22.11.2021. Suomalainen iskelmämusiikki esittäytyy sunnuntaina virolaisille ensimmäisen kerran sodan jälkeen julkisestu ja ise paikan päällä.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1]

[2]