Energia

See artikkel räägib energiamõistest füüsikas; skulptuuri kohta vaata artiklit Skulptuur "Energia"; teoloogia mõiste kohta vaata artiklit Energia (teoloogia); esoteerika mõiste kohta vaata artiklit Energia (esoteerika); kolhoosi kohta vaata artiklit Energia (kolhoos); sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Energia (täpsustus).

---

Suuruse nimetus	energia
Suuruse tähis	E, varutähis W
SI ühiku nimi	džaul
SI ühiku tähis	J

Äike kujutab üht energia vormi

Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Energiaressursside leidmise, ammutamise ja töötlemise ning saadud energia edastamise, salvestamise ja kasutamisega tegeleb energiatehnika. See koos energiamajanduse ja -poliitikaga moodustab energeetika valdkonna.

Energia liike

• Elektrienergia
• Mehaaniline energia
  • Kineetiline energia
  • Potentsiaalne energia
• Termiline energia
• Tuumaenergia
• Kiirgusenergia
• Keemilise sideme energia
• Hüdrauliline energia

Energia võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele, kusjuures kehtib energia jäävuse seadus.

Mõõtühikud

SI ühiku džaul kõrval on kasutusel muidki energia mõõtühikuid. Džauli määratluse kohaselt on džauliga samaväärne ühik vattsekund (W·s). Vattsekundist laiemalt kasutatavad on vatt-tund (W·h) ja eriti kilovatt-tund (kW·h ehk kWh).

SI-välistest energiaühikutest on kasutusel elektronvolt (eV), vähem kalor (cal) ja erg (erg).

Elektronvoltides väljendatakse aatomi-, tuuma- ja elementaarosakeste füüsikas energiatasemete ja osakeste energiat.

Kalor on olnud kasutusel kalorimeetrias. Tänapäeval väljendatakse kilokalorites toiduainete kalorsust (energiaväärtust) ja füsioloogilist põlemissoojust.

CGS-süsteemi ühik erg leiab kasutamist peamiselt teoreetilises füüsikas.

Vaata ka

• võimsus

Kirjandus

• Endel Risthein. Energiatehnika ja maailm, Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, 2013, 440 lk. ISBN 9789949235292