Guajaana kosmosekeskus

Guajaana kosmosekeskuse kaart

Guajaana kosmosekeskus (prantsuse keeles Centre spatial guyanais, CSG), ka Guajaana kosmodroom, ka Euroopa kosmodroom (prantsuse keeles Port spatial de l'Europe, inglise keeles Europe's Spaceport) on kosmodroom, mis asub Prantsuse Guajaanas Kourou lähedal ning mida kasutavad ühiselt Euroopa kosmoseagentuur ESA, Prantsuse kosmoseuuringute keskus CNES (Centre national d'études spatiales) ja kommertsfirma Arianespace. See on Eestile nii-öelda kodukosmodroom.

Guajaana kosmosekeskus on kasutusel alates 1968. aastast. See kuulub maailma kõige edukamate kosmosekeskuste hulka nii õnnestunud startide osakaalu kui järjestikuste õnnestunud startide arvu poolest.

Kosmodroomil on eraldi stardiplatsid Ariane, Sojuzi ja Vega kanderakettidele.

Julgeoleku baasis tagab Prantsuse sandarmeeria, mida aitab Prantsuse Võõrleegioni 3. võõrjalaväerügement. Enne starti ja stardi ajal tugevdatakse oluliselt nii isiku- kui õhukivastaseid meetmeid, kuigi nende täpne ulatus on sõjasaladus. Tuleohutuse baasis tagab Pariisi Tuletõrjebrigaad, mis on samuti Prantsuse sõjaväe allüksus.

Kosmosekeskuse maa-ala hõlmab ka 62 ha suurused Päästesaared (sh Kuradisaare), mis on endine sunnitöövangla. Tänapäeval on see saarestik alaliste elaniketa turismisihtkoht. Geostatsionaarsele orbiidile stardivad raketid üle Päästesaarte ja enne starte tühjendatakse saared inimestest.

Eelised

See on rajatud geograafiliselt väga soodsale kohale, mis täidab kaht põhilist nõuet:

• on üsna lähedal ekvaatorile
• kosmodroomist idas on asustamata ala – nimelt meri –, nii ei lange rakettide kasutatud astmed ja ebaõnnestunult startinud raketid asulatele.

Kasuks tuleb seegi, et Prantsuse Guajaana on väga hõredalt asustatud. 90% selle maa-alast katab selva. Prantsuse Guajaanas ei esine orkaane ega maavärinaid.

Guajaana kosmosekeskuse sissepääs

Guajaana kosmosekeskuse juhtimiskeskus

Asukoht ekvaatori lähedal annab startivatele rakettidele täiendava kiiruse, nimelt 463 m/s. Võrdluseks on see Floridast Canaverali neemel asuvast Kennedy kosmosekeskusest startivatel rakettidel 406 m/s. See tähendab, et Guajaana kosmosekeskusest startivaid rakette on vaja 60 m/s võrra vähem kiirendada. Seetõttu vajavad nad vähem kütust.

Veel olulisem on aga asjaolu, et Guajaana kosmosekeskusest saab rakette välja saata väga väikese nurga all: kuna ta asub 6° põhjalaiusel, siis kõigest 6° nurga all. Näiteks Kennedy kosmosekeskusest, mis asub 28° põhjalaiusel, peavad raketid startima vähemalt 28° nurga all. See on tähtis rakettide saatmisel geostatsionaarsele orbiidile, sest väikestelt laiustelt väljasaadetavate rakettide lennusuuna muutmiseks on vaja vähem kütust. Muudele Maa-lähedastele orbiitidele saatmisel seda eelist pole. Näiteks Vene kanderakett Proton, mis saadetakse välja Venemaalt palju suurematelt laiustelt, ja Ariane suudavad saata Maa-lähedasele orbiidile ühesuguseid kaubakoguseid, aga geostatsionaarsele orbiidile suudab Ariane saata 10 t kaupa Protoni 6,27 t vastu. Seetõttu on Venemaa alates 21. oktoobrist 2011 kasutanud Guajaana Kosmosekeskust oma Sojuz-tüüpi kanderakettide väljasaatmiseks ja neile on koguni oma stardiplats, mille ehitus algas 2007.

Ariane 4 enne starti 10. augustil 1992

Ariane 5 enne starti 2011. aastal

Ajalugu

Kosmodroomi jaoks valiti koht 1964, lennud algasid 1968 ja esialgu oli kosmodroom üksnes Prantsusmaa kasutada. 1975 pakkus Prantsusmaa kulude jagamist ESA-ga. ESA maksab kosmosekeskuse tegevuskuludest kaks kolmandikku ja rahastas ka keskuse renoveerimist, et sellelt saaks välja lasta Ariane-tüüpi kanderakette.

7. mail 2013 viidi Guajaana kosmodroomilt Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega Maa orbiidile Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud Eesti esimene tehiskaaslane ESTCube-1.

2017. aasta rahutuste ajal hõivasid kosmosekeskuse 4. aprillil 30 ametiühingujuhti. Sõjavägi võttis keskuse 24. aprillil oma kontrolli alla tagasi.

25. detsembril 2021 saadeti Guajaana kosmosekeskusest välja James Webbi kosmoseteleskoop.

Välislingid

• Euroopa kosmodroom Euroopa kosmoseagentuuri ESA veebisaidil
• Eesti esimene satelliit ESTCube-1 on stardiks valmis Delfi Rahva hääl, 23. märts 2013.