Karl Marx

Karl Marx
Karl Marx
Sünniaeg	Karl Heinrich Marx; 5. mai 1818; Trier (Preisi kuningriik)
Surmaaeg	14. märts 1883 (64-aastaselt); London (Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik)
Haridus	filosoofiadoktor
Alma mater	Bonni ülikool; Jena ülikool; Berliini Humboldti Ülikool;
Amet	majandusteadlane, ajakirjanik, ajaloolane, filosoof, sotsioloog, revolutsionäär, luuletaja, poliitik, kirjanik, autor, sotsiaalteadlane, filmistsenarist
Lapsed	Eleanor Marx
Autogramm
	[muuda Wikidatas]

See artikkel räägib inimesest; jõelaeva kohta vaata artiklit Karl Marks; tankeri kohta vaata artiklit Karl Marks (tanklaev); sõjalaeva kohta vaata artiklit Izjaslav

Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija.

Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata. Koos Charles Darwini ja Sigmund Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi mõjutajaid 20. sajandil. 1999 valisid inglased Marxi lõppeva aastatuhande maailma kõige enam mõjutanud inimeseks. Tunnustus on tulnud suuresti tagantjärele, näiteks John Stuart Mill ei olnud sellisest mehest oma eluajal isegi kuulnud.

Marx sündis 1818 Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis.

Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajalehe Rheinische Zeitung ajakirjanikuna, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma.

Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga.

Alates 1849. aastast elas Marx Londonis.

Materialistist ajaloolane

Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus sentents on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Kas see ei anna töölistele suurt eelist oma õigusi nõuda? Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne.

Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marx küsis, miks peaksime kinni pidama omanike poolt respekteeritud moraalist ja seadusandlusest? Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marxil ei tulnud Venemaa meeldegi, ta pidas oma eluajal isegi revolutsiooni Saksamaal ennatlikuks, kuna ainult 4% meestest töötas tootmissfääris. Revolutsioon pidi alguse saama Inglismaalt, levima Prantsusmaale ja alles sealt Saksamaale.

Marx kui sotsioloog

ORGAANILINE TERVIKLUS

arusaam ühiskonnast kui inimkehasarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni
mudel sellest, kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna – eri valdkondade seoste otsimine

MAJANDUSLIKU SEKTORI TÄHTSUS

tootmisvahendite omanikud vs. mitteomanikud
majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus
omamine/mitteomamine laieneb ka ideede valdkonda – valitseva klassi ideed domineerivad, teiste infoallikate puudumisel areneb välja väärteadvus

KONFLIKTI ROLL AJALOO KUJUNDAMISEL

pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus
võttis üle Hegeli ideed ajaloost kui protsessist, võõrandumisest ja dialektikast, kuid: taganttõukavaks jõuks pole mitte ideed vaid materiaalne maailm

DIALEKTIKA

tees (eksisteeriv sotsiaalne süsteem)
antitees (konkureerivad või vaenulikud elemendid)
süntees (uus ühiskonnakorraldus)

Marxi kriitika

liialt suur rõhk "klassiidentiteedil"
propageerib majanduslikku determinismi, aga ühiskonna poliitiline struktuur, perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast

Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud:

materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism)
klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf)
kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond)

Marx inimese ja ühiskonna olemusest

Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostöövalmis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast.

Ühiskond kujundab inimestes ebaloomulikke võistlevaid ja konfliktseid suhteid.
Ühiskondlikud probleemid tulenevad ühiskonnast enesest – sotsiaalsest keskkonnast meie ümber.

Selleks, et sotsiaalseid probleeme lahendada, on vaja muuta sotsiaalset keskkonda: ühiskondlikke struktuure ja institutsioone.

Ühiskonnas kujuneb keskseks institutsiooniks see sotsiaalsete suhete kogum, mis kõige enam mõjutab inimeste elutegevust (sotsiaalseid suhteid, väärtushinnanguid, norme jne.). Sellisteks institutsioonideks võivad olla perekond, poliitiline kord, haridus, religioon või majandus.

Just ebaloomulikud ja ebaõiglased majandussuhted on tekitanud inimeste ja sotsiaalsete gruppide konfliktid ja vastuolud. Ebavõrdsed majandussuhted on tekkinud dialektiliste muutuste protsessis. Igas sotsiaalses situatsioonis toob ühe jõu (tees) olemasolu kaasa vastandjõu (antitees). Vastandlikud jõud tekitavad konflikti, mille lahendamisel tekib kolmas komponent – süntees, mis lahendab varasema vastuolu. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikult midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes.

Majandus tingib ühiskonnas kõik ülejäänu; seal on olulised kategooriad:

tootlikud jõud – inimene kui tootja ja tootmisvahend ja
tootmissuhted – reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi.

Kapital ja kapitalismi hukk

Pärast kahte aastat majandusalaste materjalide läbitöötamist Briti Muuseumis ilmus lõpuks 1867 esimene osa "Kapitalist".

Meie käsitleme "Kapitali" kolmes osas:

kõigepealt vaatame, milline on kapitalismi olemus, seega Marxi arusaamu tööliste ekspluateerimisest;
edasi vaatame kapitalismi juhtivaid jõude, mis on määratud hävingule;
ja kolmandaks arutleme kapitalismi psühholoogilise kulu üle.

Tuletades meelde, et Marx oli hegeliaan, üritab ta näidata, et kapitalism kui ühiskonnakord on määratud hukkumisele. Seega kasutab Marx klassikalise ökonoomika vahendeid. Nagu Smith ja Ricardo, nii ka Marx näitas, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. Kasutades Marxi termineid: konstantse kapitali ehk masinate ja sisseseadele kulunud raha ning muutuvkapitali ehk töölistele makstava palga summa peab olema võrdne toote hinnaga. Kuna see nii ei ole, on tegemist lisaväärtusega. Lisaväärtuse võtab kapitalist endale. Seda nimetatakse töötajate ekspluateerimiseks. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Kapitalistik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida, kuna ta loob tööpuuduse ja seega tööliste reservväe, kes ootavad võimalust kelleltki töökoht ära võtta, juhul kui saadava palgaga ei olda rahul.

Marxi teesid

Vähenevad kasumid ja kapitali akumulatsioon

Nagu Smith, nii ka Marx väidab, et tootja peab arvestama konkurentsiga. Mida suurem firma, seda efektiivsemalt saab ta toota, seega kui üks innovaatiline firma laiendab oma tegevust, siis paneb ta ka konkurendid seda tegema. Laienemisega seoses vajatakse rohkem töölisi, kuid firmal on kasulikum töölised masinatega asendada. Samas peab firma maksma masinate eest nende tegelikule väärtusele vastavalt, seega hakkavad kasumid vähenema. Ja nii on kapitalistid dilemma ees: kas osta masinaid ja teenida väiksemat kasumit või keelduda masinate ostmisest ja riskida turu kaotamisega. Kuna kasumid vähenevad, hakkavad firmad töölisi veelgi enam ekspluateerima.

Majandusliku võimu kontsentreerumine

Kuna suured firmad toodavad kaupu odavamalt, siis on loomulik väikefirmade väljasuremine. Rahvuslik turg tõrjub välja kohaliku turu, aga rahvusvaheline rahvusliku turu.

Süvenev kriis ja depressioon

"Lapse lalin, jama, seebimull." Selliseid sõnu kasutas Marx Say teooria kohta stabiilsest kapitalismist. Kes ostavad kaupu, kui firmaomanikud otsustavad tootmist suurendada? Keegi ei osta, oli Marxi vastus. Järgnevad pankrotid, tekib paanika, investeerimine lõpetatakse.

Industriaalne reservarmee

Asendamiste ja depressiooni tõttu visatakse järjest enam töölisi tänavale. Esialgu tundub, et see armee ei saa olla militaarsem kui inglite armee. Tööliste rohkus aitab kapitalistidel võimul olla, vähemasti esialgu.

Marxi ajalooliste formatsioonide teooria

Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni:

ürgkogukondlik – eraomandit pole
orjanduslik – Vana-Kreeka, Vana–Rooma
feodaalne – keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini
kapitalistlik – industriaalrevolutsiooni produkt
kommunistlik – selle esimene aste on sotsialism

Marx klassivõitlusest

Marx keskendus majanduskeskkonna arengu uurimisele. Teda huvitas sotsiaalse ebavõrdsuse põhjuste ja olemuse väljaselgitamine. Ta on andnud erilise panuse ühiskonna sotsiaalse kihistumise uurimisse (Max Weberi kõrval).

Marx töötas välja teooria, mille kohaselt ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks – tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks (erinevates formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid; töölised ja kapitalistid).

Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. Klassivõitlus on edukas üksnes siis, kui rõhutud klassidel on välja kujunenud klassiteadvus, mida iseloomustab ühine arusaam klassivõitluse eesmärkidest ja ülesannetest. Klassisuhted on peamine telg, mille ümber jaotub poliitiline võim ja millest sõltub poliitiline organisatsioon. Poliitiline ja majanduslik võim on omavahel lähedalt seotud.

Ühiskonna ajalugu kirjeldab Marx klassivõitluse ajaloona:

klassid – potentsiaalselt kõige revolutsioonilisem fakt kaasaja ajaloos;
tööandja ja töövõtja suhe on ainult jõusuhe, puudub inimlikkus ja moraalne kohustus;
kodanliku ühiskonna areng toidab äärmist nihestatust inimtootmisjõudude saavutuste ja masside võõrandumise vahel kontrollist rikkuse üle, mida ta on loonud.

Marx dialektilistest muutustest

Just ebaloomulikud ja ebaõiglased majandussuhted on tekitanud inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahelised vastuolud. Ebavõrdsed majandussuhted on tekkinud dialektiliste muutuste tulemusena. Igas olukorras toob ühe jõu (tees) olemasolu kaasa vastandjõu (antitees). Vastandlikud jõud tekitavad konflikti, mille lahendamisel tekib kolmas komponent – süntees, mis lahendab varasema vastuolu. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikult midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb uurida kriitiliselt.

Marxi eesti keelde tõlgitud teosed


Teose pealkiri	Originaali ilmumise aasta	Eesti keeles välja antud
Eessõna doktoriväitekirjale "Demokritose ja Epikurose naturaalfiolosoofia erinevus"	1841	Kogumikus "Religioonist" (1963)
Ajalehe "Kölnische Zeitung" nr. 179 juhtkiri	1842	Kogumikus "Religioonist" (1963)
Hegeli õigusefilosoofia kriitikast. Sissejuhatus	1843	Kogumikus "Religioonist" (1963)
Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad 1844. aastast	1844	Eraldi raamat (1982)
Püha perekond, ehk, Kriitilise kriitika kriitika. Bruno Baueri ja kompanii vastu	1844	Eraldi raamat (1978)
Teesid Feuerbachi kohta	1845	Kogumikus "Valitud teosed 2. köide" (1960) Kogumikus "Religioonist" (1963) Lisa Fr. Engelsi teosele "Ludwig Feuerbach ja klassikalise saksa filosoofia lõpp" (1959, 1970, 1981)
Saksa ideoloogia	1845	Eraldi raamat (1985)
Filosoofia viletsus : vastus hr. Proudhoni "Viletsuse filosoofiale"	1847	Eraldi raamat (1964) Kogumikus "Valitud teosed" (1937-1938) 3. kd
Palgatöö ja kapital	1847	Eraldi raamat (1951) Kogumikus "Valitud teosed" (1937-1938) 2. kd Kogumikus "Valitud teosed 1. köide" (1957)
Ajalehe "Rheinischer Beobachter" kommunism [katkend]	1847	Kogumikus "Religioonist" (1963)
Kommunistliku partei manifest	1848	Eraldi raamat (1917, 1919, 1929, 1933, 1936, 1946, 1947, 1949, 1951, 1955, 1966, 1971, 1974, 1981) Kogumikus "Valitud teosed 1. köide" (1957) Kogumikus "Valitud teosed" (1937-1938) 1. kd
Kodanlus ja kontrrevolutsioon	1848	Kogumikus "Valitud teosed 1. köide" (1957)
Keskkomitee läkitus Kommunistide Liidule	1850	Kogumikus "Valitud teosed 1. köide" (1957)
Retsensioon: G. Fr. Daumer "Uue ajastu religioon. Kombinaatorlik-aforistlike põhialuste rajamise katse", 2 köidet, Hamburg, 1850	1850	Kogumikus "Religioonist" (1963)
Klassivõitlus Prantsusmaal aastail 1848-1850	1850	Eraldi raamat (1951) Kogumikus "Valitud teosed 1. köide" (1957) Kogumikus "Valitud teosed" (1937-1938) 1. kd
Louis Bonaparte'i kaheksateistkümnes brümäär	1852	Eraldi raamat (1952) Kogumikus "Valitud teosed 1. köide" (1957) Kogumikus "Valitud teosed" (1937-1938) 1. kd
Briti ülemvõim Indias	1853	Kogumikus "Valitud teosed 1. köide" (1957)
Briti ülemvõim Indias ja selle edasised tagajärjed	1853	Kogumikus "Valitud teosed 1. köide" (1957)
Kirikuvastane liikumine. - Demonstratsioon Hyde Park'is	1855	Kogumikus "Religioonist" (1963)
Kõne "The People's Paper'i" juubelil	1856	Kogumikus "Valitud teosed 1. köide" (1957)
Poliitilise ökonoomia kriitikast	1859	Eraldi raamat (1965)
Rahvusvahelise Tööliste Ühingu asutamismanifest	1864	Kogumikus "Valitud teosed 1. köide" (1957) Kogumikus "Valitud teosed" (1937-1938) 2. kd
Rahvusvahelise Tööliste Ühingu üldpõhikiri	1864	Kogumikus "Valitud teosed 1. köide" (1957) Kogumikus "Valitud teosed" (1937-1938) 2. kd
P. J. Proudhonist	1865	Kogumikus "Valitud teosed 1. köide" (1957)
Palk, hind ja kasum	1865	Eraldi raamat (1982) Kogumikus "Valitud teosed 1. köide" (1957) Kogumikus "Valitud teosed" (1937-1938) 2. kd
Kapital. 1. kd. 1. raamat. Kapitali tootmise protsess: poliitilise ökonoomia kriitika	1867	Eraldi raamat (1953)
Kodusõda Prantsusmaal	1871	Kogumikus "Valitud teosed 1. köide" (1957) Kogumikus "Valitud teosed" (1937-1938) 2. kd
Gotha programmi kriitika	1875	Eraldi raamat (1936, 1957) Kogumikus "Valitud teosed 2. köide" (1960) Kogumikus "Valitud teosed" (1937-1938) 2. kd
Kapital. 2. kd. 2. raamat. Kapitali ringlemise protsess: poliitilise ökonoomia kriitika	1885	Eraldi raamat (1958)
Kapital. 3. kd. 1. ja 2. jagu. 3. raamat, Kapitalistliku tootmise koguprotsess : poliitilise ökonoomia kriitika	1894	Eraldi raamat (1962)
Lisaväärtusteooriad. 1. osa : peatükid 1-7 : "Kapitali" 4. köide		Eraldi raamat (1979)
Lisaväärtusteooriad. 2. osa : peatükid 8-18 : "Kapitali" 4. köide		Eraldi raamat (1981)
Lisaväärtusteooriad. 3. osa : peatükid 19-24 : "Kapitali" 4. köide		Eraldi raamat (1982)

Karl Marx Kölni wannutatud-meeste kohtu ees: Reini demokraatidekomitee kohtuasi sõjariistus wastupa Friedrich Engels'i eessõnaga, ilmus eesti k 1961
Karl Marxi tarkuseraamat. Kirjastus Ersen, 2004. ISBN 9985-76-780-2
Wabameelsed walitsemas, ilmus eesti k 1919

Välislingid