Neitsisaared

Asendikaart

Neitsisaared (inglise keeles Virgin Islands) on saared Lääne-Indias, osa Väikestest Antillidest, Puerto Rico saarest idas. Pindala: 497 km². Saared on künklikud, kõrgus kuni 543 meetrit. Saarteahelikku kuulub umbes 100 saart.

Saared on jagatud Suurbritannia (Briti Neitsisaared) ja USA (Ühendriikide Neitsisaared, Puerto Rico) vahel.

Nimetatud on nad 11 000 neitsi järgi, kes tapeti legendi järgi koos Püha Ursulaga.

Neitsisaared asuvad Kariibi mere ja Atlandi ookeani vahel.

Kirdepoolsed saared moodustavad piiratud omavalitsusega Briti Neitsisaarte kroonikoloonia (British Virgin Islands; 1987. aastal 13 000 elanikku, neist 4000 Tortolal asuvas halduskeskuses Road Townis), edelapoolsed kuuluvad liidendamata territooriumina USA-le (Virgin Islands of the United States; 1987. aastal 108 000 elanikku, neist umbes 53 000 Saint Thomasel asuvas halduskeskuses Charlotte Amalies ja selle eeslinnades).

Neitsisaared koosnevad peamiselt lubjakivist, osalt kristalsetest ja vulkaanilistest kivimitest; suurim kõrgus 543 meetrit. Valitseb troopiline passaatkliima, on orkaane (eriti hilissuvel). Umbes 90% rahvastikust on mustanahalised ja mulatid. Põhitegevusala on turismimajandus (ligi 1,5 miljonit turisti aastas). Peale selle pannakse Neitsisaartel importdetailidest kokku kelli ja elektroonikatööstuskaupu, valmistatakse ehteid, ravimeid, villaseid esemeid ja rummi, kasvatatakse suhkruroogu, banaane ja troopilisi vilju, peetakse koduloomi, püütakse kala. Saint Croix' saarel töödeldakse üle Atlandi toodud toornaftat ja boksiiti.

Ajalugu

Saarteaheliku avastas aastal 1493 Christopher Kolumbus, kes nimetas selle Püha Ursula ja tema kaaskonna auks Üheteistkümneks Tuhandeks Neitsiks ehk lühendatult Neitsiteks (hisp Las Virgines). Kariibi põlisrahvastiku tõrjus kõrvale koloniseerimine, see algas 1625 inglaste ja prantslaste tulekuga Saint Croix' (Santa Cruzi) saarele; hiljem oli see saar ka hispaanlaste ja Malta ordu valduses. Tortola oli 17. sajandi keskel hollandi piraatide redupaik, aastal 1666 ilmusid sinna inglise plantaatorid, aastal 1762 kuulutasid nad saare Briti kolooniaks.

Aastal 1627 omandas Saint Thomase Taani Lääne-India Kompanii, aastal 1683 osteti Saint John ja aastal 1733 Saint Crix. 1754. aastast olid need saared Taani Lääne-India koloonia (taani keeles Danskt Vestindien). 1917. aastal müüdi see Ameerika Ühendriikidele.