Süngoonia
Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.
Süngooniate arv on eri koolkondades erinev. Tänapäeval on kõige levinum kuuest süngooniast koosnev klassifikatsioon, kuid kasutatakse ka seitsmest süngooniast koosnevat süsteemi.
Süngooniad:
- kuubiline (isomeetriline)
- heksagonaalne
- tetragonaalne
- rombiline (ortogonaalne)
- monokliinne
- trikliinne
Sageli eristatakse ka trigonaalset süngooniat, kuid viimasel ajal[millal?] loetakse teda enamasti ebavajalikuks ja asendatavaks heksagonaalse süngooniaga.
Kõigi süngooniate peale kokku on olemas 32 punktigruppi, mille alusel on võimalik kirjeldada kõiki kristalle.
Ülevaade süngooniatest
[muuda | muuda lähteteksti]Ladina tähtedega tähistatakse kristallograafilisi telgi, kreeka tähtedega aga nendevahelisi nurki. Kui sümmeetria tõttu on teljed võrdsed, on nad tähistatud sama tähega. Näiteks kuubiline süngoonia, kus on kolm võrdset telge, mis asuvad kõik üksteise suhtes risti ja on seetõttu tähistatud "a1", "a2", "a3", mitte "a", "b", "c". Vertikaalne telg on tähistatud tähega "c", väljaarvatud kuubiline süngoonia, kus kõik teljed on võrdsed ja termin "vertikaalne" ei oma mingit sisu. Vertikaalseks loetakse enamasti kõige pikemat telge. Horisontaalsed teljed on tähistatud tähtedega "a" ja "b". Juhul kui nad on võrdsed, on nad tähistatud ühe tähega "a1", "a2". Heksagonaalses süngoonias on kolm võrdset telge (a1, a2, a3).
Kuubiline
[muuda | muuda lähteteksti]- a1 = a2 = a3
- kõik teljed on üksteise suhtes risti
Heksagonaalne
[muuda | muuda lähteteksti]- a1 = a2 = a3, asuvad ühel tasandil, nurk nende vahel on 120°
- c on risti tasandiga, mille moodustavad teljed a1, a2, a3
Tetragonaalne
[muuda | muuda lähteteksti]- a = b ≠ c; a = a1; b = a2
- α = β = γ = 90°
Rombiline
[muuda | muuda lähteteksti]- a ≠ b ≠ c
- α = β = γ = 90°
Monokliinne
[muuda | muuda lähteteksti]- a ≠ b ≠ c
- β > 90°; α = γ = 90°
Trikliinne
[muuda | muuda lähteteksti]- a ≠ b ≠ c
- α ≠ β ≠ γ ≠ 90°
Punktigruppide sümmeetriaelemendid ja levinumad mineraalid
[muuda | muuda lähteteksti]| Süngoonia | Klass | TELJED | S. tasand | Inversiooni-kese | Hermann-Maugini sümbolid | Olulisemad mineraalid | |||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2. järku | 3. järku | 4. järku | 6. järku | ||||||
| Kuubiline | Tetartoidaalne | 3 | 4 | – | – | – | – | 23 | – |
| Diploidaalne | 3 | 4 | – | – | 3 | jah | 2/m 3 | püriit | |
| Hekstetraeedriline | 3 | 4 | – | – | 6 | – | 43m | haüiin, noseaan, sfaleriit | |
| Güroidaalne | 6 | 4 | 3 | – | – | – | 432 | – | |
| Heksoktaeedriline | 6 | 4 | 3 | – | 9 | jah | 4/m 3 2/m | fluoriit, granaadid, haliit, teemant, mitmed ehedad metallid | |
| Heksagonaalne | Trigonaalne-dipüramidaalne | – | 1 | – | – | 1 | – | -6 | – |
| Püramidaalne | – | – | – | 1 | – | – | 6 | kankriniit, nefeliin | |
| Dipüramidaalne | – | – | – | 1 | 1 | jah | 6/m | apatiit | |
| Ditrigonaalne-dipüramidaalne | 3 | 1 | – | – | 4 | – | 6m2 | – | |
| Diheksagonaalne-püramidaalne | – | – | – | 1 | 6 | – | 6mm | tsinkiit | |
| Trapetsoeedriline | 6 | – | – | 1 | – | – | 622 | – | |
| Diheksagonaalne-dipüramidaalne | 6 | – | – | 1 | 7 | jah | 6/m 2/m 2/m | berüll, grafiit, jää, mitmed ehedad metallid | |
| Trigonaalne | Püramidaalne | – | 1 | – | – | – | – | 3 | – |
| Romboeedriline | – | 1 | – | – | – | jah | -3 | ankeriit, dioptaas, dolomiit, ilmeniit | |
| Ditrigonaalne-püramidaalne | – | 1 | – | – | 3 | – | 3m | pürargüriit, šorl | |
| Trapetsoeedriline | 3 | 1 | – | – | – | – | 32 | kinaver, kvarts | |
| Heksagonaalne-skalenoeedriline | 3 | 1 | – | – | 3 | jah | 3 2/m | hematiit, kaltsiit, korund, magnesiit, rodokrosiit, sideriit | |
| Tetragonaalne | Düsfenoidaalne | 1 | – | – | – | – | – | -4 | – |
| Püramidaalne | – | – | 1 | – | – | – | 4 | – | |
| Dipüramidaalne | – | – | 1 | – | 1 | jah | 4/m | leutsiit, skapoliit, šeeliit, vesuviaan | |
| Skalenoeedriline | 3 | – | – | – | 2 | – | 4 2m | kalkopüriit, meliliit | |
| Ditetragonaalne-püramidaalne | – | – | – | – | 4 | – | 4mm | – | |
| Trapetsoeedriline | 4 | – | 1 | – | – | – | 422 | kristobaliit | |
| Ditetragonaalne-dipüramidaalne | 4 | – | 1 | – | 5 | jah | 4/m 2/m 2/m | anataas, rutiil, tina, tsirkoon | |
| Rombiline | Püramidaalne | 1 | – | – | – | 2 | – | mm2 | preniit |
| Düsfenoidaalne | 3 | – | – | – | – | – | 222 | – | |
| Dipüramidaalne | 3 | – | – | – | 3 | jah | 2/m 2/m 2/m | andalusiit, anglesiit, aragoniit, barüüt, enstatiit, oliviin, topaas, väävel | |
| Monokliinne | Domaatiline | – | – | – | – | 1 | – | m | antigoriit |
| Sfenoidaalne | 1 | – | – | – | – | – | 2 | – | |
| Prismaline | 1 | – | – | – | 1 | jah | 2/m | aktinoliit, asuriit, augiit, auripigment, biotiit, diopsiid, epidoot, gibsiit, glaukofaan, glaukoniit, kips, mirabilliit, muskoviit, omfatsiit, ortoklass, sanidiin, talk, ägiriin | |
| Trikliinne | Pediaalne | – | – | – | – | – | – | 1 | analtsiim, astrofülliit, kaoliniit, tridümiit |
| Pinakoidaalne | – | – | – | – | – | jah | 1 | anortoklass, küaniit, plagioklassid, pürofülliit, rodoniit | |