Seeme
|
See artikkel räägib taime elujärgust; seemnevedeliku kohta vaata artiklit Sperma |
Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Taime seemned arenevad seemnealgmes asuvast enamasti tolmuteraga viljastatud munarakust ja teatud perioodi arenevad emastaimes, enne kui ühendus viimasega katkeb. Mõningail erijuhtumeil areneb seeme ka viljastamiseta (näiteks apomiksise korral).
Tüüpiline seeme koosneb kolmest osast: embrüost (idust), idu toitekoest ja mitmekihilisest seemnekestast.
Enamiku taimede seemned ei ole võimelised idanema kohe pärast valmimist, sest nad on puhkeperioodis. Seemnete sügavpuhkus lõpeb pärast normaalse idu väljakujunemist, inhibiitorite väljauhtumist või lagunemist, valguse või madala temperatuuri mõjul. Kui keskkonna tingimused ei võimalda idanemist pärast sügavpuhkust, viibivad seemned sundpuhkeseisundis sobivate tingimuste tekkimiseni. Seejuures säilib seemnete idanemisvõime mõnest nädalast 150 või enamgi aastani (lootos).
Seemned toiduna
[muuda | muuda lähteteksti]Kuna seemned on enamasti toitaineterikkad, siis söövad neid paljud loomad, kaasa arvatud inimene.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Seeme |