Ronald Reagan

See artikkel räägib filminäitlejast ja USA presidendist; tema ajakirjanikust poja kohta vaata artiklit Ron Reagan, laeva kohta artiklit Ronald Reagan (laev).

---

Ronald Reagan
40. Ameerika Ühendriikide president
Ametiaeg 20. jaanuar 1981 – 20. jaanuar 1989
Eelnev	Jimmy Carter
Järgnev	George H. W. Bush
33. California kuberner
Ametiaeg 2. jaanuar 1967 – 6. jaanuar 1975
Eelnev	Pat Brown
Järgnev	Jerry Brown
Isikuandmed
Sünniaeg	6. veebruar 1911 Tampico, Illinois
Surmaaeg	5. juuni 2004 (93-aastaselt) Los Angeles, California
Erakond	Vabariiklik Partei (1962–2004) Demokraatlik Partei (1932–1962)

Ronald Wilson Reagan (6. veebruar 1911, Tampico, Illinois – 5. juuni 2004, Los Angeles, California) oli 40. USA president (1981–1989), 33. California kuberner (1967–1975) ja näitleja.

Reagan alustas poliitikuteed demokraadina, kuid 1962. aastal astus ta Vabariiklikku Parteisse. Tema vaated kujunesid vägagi parempoolseks; 1964. aasta presidendivalimistel toetas ta Barry Goldwaterit, üht kõige äärmuslikumate vaadetega kandidaati, keda vabariiklased on üles seadnud. 1966. aastal valiti Reagan esimest korda California kuberneriks, 1970. aastal teist korda.

1980. aastal sai Reaganist toona vanim USA presidendikandidaat, kes kunagi esitatud. Ta võitis valimistel eelmist presidenti Jimmy Carterit.

Reagan on läinud ajalukku kui üks populaarsemaid, mõjukamaid ja edukamaid USA riigipäid. Eelkõige meenutatakse teda presidendina, kes alistas Nõukogude Liidu, võites külma sõja. Teda tunnustatakse ka USA konservatiivide juhina riigi majanduse elavdamise eest maksureformide abil.

Reagan oli president kaks ametiaega järjest. Ta teostas oma eesmärgid – taastada ameeriklaste eneseusk ja vähendada nende sõltuvust valitsusest –, mis ta oli määratlenud oma programmis, mida kutsuti Reagani revolutsiooniks. 1980. aasta valimistel lausutud lubadus taastada ameeriklaste optimism ning vääramatu usk arengusse ja kasvu sai ka tema enda silmis täidetud.

Noorpõlv

Ronald Reagan oli John Edward Reagani ja Nelle Wilsoni teine poeg. Tema isa, kes oli pärit iiri juurtega katoliiklikust perest, oli müügimees ja jutuvestja, ema oli šoti-inglise päritolu. Reaganite pere oli üsnagi vaene, mistõttu nad kolisid ühtepuhku ühest Illinoisi väikelinnast teise, üritades oma äri püsti panna. Kui Ronald oli üheksa-aastane, kolis pere Dixonisse; seal sirgus ta täiskasvanuks.

Noor Reagan huvitus loodusest, kirjandusest ja eriti spordist. Isa alkoholilembus tekitas kodus probleeme, kuid tänu ema heale mõjule oli pereelu stabiilne. Aastatel 1926–1933 töötas Reagan suviti vetelpäästjana ja päästis ühtekokku 77 inimest. 1928. aastal lõpetas ta Dixoni keskkooli ja astus järgmisel sügisel Eureka Kolledžisse, kus õppis majandust ja sotsioloogiat, kuulus jalgpallimeeskonda ja esines koolinäidendites. Pärast kooli lõpetamist 1932. aastal töötas ta raadios spordiuudiste teadustajana. 1937. aastal sõlmis ta esimese töölepingu Hollywoodis. Järgmise 20 aasta jooksul näitles ta 53 filmis.

Poliitikukarjääri algus

1954. aastaks oli Reagani näitlejakarjäär hakanud hääbuma. General Electric palkas ta televisioonisaate juhiks ja külalisesinejaks General Electricu ettevõtetes. Seda tööd tegi Reagan kaheksa aastat, seejuures sai ta pidada kõnesid ja õppida tundma inimesi kõikjal Ameerikas.

Reagan pooldas demokraatide vaateid ja toetas Franklin Roosevelti, Dwight Eisenhoweri ja Richard Nixoni presidendikampaaniaid, kuid pärast General Electricu heaks töötamist vahetas ta parteid ja liitus 1962. aastal vabariiklastega. 1966. aastal kandideeris Reagan California osariigi kuberneriks ja oli sellel ametikohal kaks ametiaega järjest.

Hoolimata ühe suurema osariigi kuberneriks olemisest jätkas Reagan kõrgemale pürgimist. 1968. ja 1974. aasta üleriigilisel vabariiklaste konvendil peeti Reaganit potentsiaalseks presidendikandidaadiks. 1980. aastal kandideeris Reagan Ameerika Ühendriikide presidendiks ja võitis ametis olevat presidenti Jimmy Carterit. Peale selle said vabariiklased esimest korda 26 aasta jooksul tagasi kontrolli senati üle, kuid esindajatekojas valitses Reagani ametiajal endiselt demokraatide enamus ning ta pidi pidevalt koostööd tegema spiiker Tip O'Neilliga. Reagan ja O'Neill erinesid suuresti majanduspoliitilistelt vaadetelt, kuid leidsid paljuski ühise keele välispoliitilistes küsimustes.

Esimene ametiaeg presidendina (1981–1985)

Ronald Reagani vapp

Reagan oli USA eesotsas kaks ametiaega järjest alates 1981. aastast. Ta on siiani kõige vanemana ametis olnud Ameerika Ühendriikide president. Ametisseastumise kõne pidas ta 20. jaanuaril 1981. Samal ajal kui Reagan kõnet pidas, vabastati 52 USA sõdurit, keda Iraani sõdurid olid 444 päeva pantvangis hoidnud. 69 päeva pärast ametiaja algust tehti Reaganile atentaat: teda tulistas ja haavas raskelt John Hinckley. Reagan tervenes aga kiiresti ja jätkas pärast haiglaravi presidenditööd. Atentaat läks rahvale hinge ja Reagani populaarsus kasvas 73%-ni.

Esimese ametiaja jooksul laiendas Reagan USA sõjaväge ja suurendas kaitsekulutusi, et riiki sõjaliselt kindlustada. Reagan uskus üksikisikute vabadusse ning ajas poliitikat, mis elavdas USA majandust, muutis sisepoliitika suundi ja hoogustas külma sõda.

Juulis 1981 tuli aga majanduslangus ja Reagani populaarsus hakkas langema, nii et jaanuariks 1983 oli see vaid 35%. Defitsiidi suurenemise tõttu nõustus Reagan tõstma korporatiivtulumaksu, kuid keeldus tõstmast üksikisiku tulumaksu ja kärpimast kaitsekulutusi. Tema tagasivalimine sattus küsimärgi alla, 1982. aasta vahevalimistel võitsid demokraadid esindajatekojas 26 kohta juurde.

Teine ametiaeg presidendina (1985–1989)

Reagan nimetati teist korda ametisse 20. jaanuaril 1985, pärast seda kui ta oli ülekaalukalt võitnud 1984. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised Walter Mondale'i vastu. Teisel ametiajal keskendus Reagan suuresti narkootikumidevastasele võitlusele ning püüdis rangemate seaduste ja avalikkuse teavitamisega võidelda narkootikumivabade koolide ja töökohtade eest. Nn narkootikumidevastane sõda haaras kaasa ka tema abikaasat Nancyt, kes algatas kampaania "Ütle lihtsalt ei" ("Just Say No").

Reagani valitsusaja suurim skandaal oli nn Iraani-kontrate afäär (Iran-Contra Affair ehk Irangate). Rahvusvaheline kohus mõistis USA süüdi rahvusvaheliste reeglite rikkumises, kuna USA oli müünud Iraanile relvi ja toetanud Nicaragua kontraid. Kuigi puudusid tõendid, et president sellest teadlik oleks olnud, kaotas Reagan kiiresti populaarsust. 1986. aasta vahevalimistel võitsid demokraadid tagasi kontrolli senati üle.

Abielud ja lapsed

Ronald Reagan oli kaks korda abielus. 1940. aastal abiellus ta Jane Wymaniga. Neile sündis kaks last, Maureen ja Christine, ning paar adopteeris kolmanda lapse Michaeli. Abielu jooksis aga karile. 1948. aastal taotles Wyman lahutust, mis jõustus 1949. aastal. Ronald Reagan oli 2014. aasta seisuga ainus Ameerika Ühendriikide president, kes on oma abielu lahutanud.

1949. aastal tutvus Reagan näitleja Nancy Davisega ning 1952. aasta mais paar abiellus. Neile sündis kaks last: Patricia Ann ja Ronald Prescott. Nancy Davis püsis truult Reagani kõrval kuni tema surmani.

Alzheimeri tõbi ja surm

Pärast kahte ametiaega läks Reagan pensionile. Varsti pärast ametist lahkumist diagnoositi Reaganil Alzheimeri tõbi, mille märke oli avalikkus varemgi täheldanud. Haiguse saladuses hoidmise asemel otsustas ta 5. novembril 1994 avalikus kirjas haigusest teada anda. Järgneva kümnendi jooksul Reagani haigus süvenes ja ta suri 5. juunil 2004 93-aastaselt.

Vaata ka

• Reaganoomika

Kirjandus

• Terry Golway, "Ronald Reagan's America" (2008)
• Paul Kengor, "Ristisõdija Ronald Reagan ja kommunismi kokkuvarisemine" ("The crusader Ronald Reagan and the fall of communism"). Inglise keelest tõlkinud Jaan Kabin. Olion, Tallinn 2009, 430 lk
• Paul Kengor, "God and Ronald Reagan" (2004)

Välislingid

• Ronald Reagan – Video & Audio | Biography | Speeches | Photos | Quotes – by Hagberg Media
• Mart Laar. Perestroika ristiisa Diplomaatia, veebruar 2011
• Marko Mihkelson. Impeeriumi lõpu algus Diplomaatia, veebruar 2011

Eelnev Jimmy Carter

Ameerika Ühendriikide president 1981–1989

Järgnev George H. W. Bush