1989

See artikkel räägib aastast; Taylor Swifti albumi kohta vaata artiklit 1989 (Taylor Swifti album)

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1985 | 1986 | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | 1993 | ► | ►►

Sündinud · Surnud

1989. aasta (MCMLXXXIX) oli 20. sajandi 89. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

7. jaanuar – suri Jaapani keiser Hirohito ja tema poeg Akihito krooniti Jaapani 125. keisriks.

Veebruar

15. veebruar – Nõukogude Liit kuulutas, et kõik nende väeosad on Afganistanist lahkunud.

Märts

17. märts – Itaalias Pavia linnas varises kokku 14. sajandil ehitatud Torre Civica torn.

Aprill

9. aprill – Gruusias toimus Thbilisi veretöö.
15. aprill – Suurbritannias Sheffieldis toimus Hillsborough' staadioni katastroof: rahvarüsinas hukkus 96 inimest.

Mai

20. mai – Hiina kuulutas Tian'anmeni meeleavalduste tõttu Pekingis välja sõjaseisukorra.

Juuni

4. juuni – Tian'anmeni väljakul suruti maha üliõpilaste meeleavaldus (vt 1989. aasta Tian'anmeni meeleavaldused).
10. juuni – Hiina ja Taiwan avasid telefoni otseside.

Juuli

27. juuli – Christer Pettersson mõisteti süüdi ja sai eluaegse vanglakaristuse Rootsi peaministri Olof Palme tapmise eest 1986. aastal. Ta tunnistati hiljem õigeks ja mõrv jäi lahendamata.

August

23. august – toimus Balti riike läbinud 600-kilomeetrine Balti kett.

September

15. september – asutati Eesti vanim IT-ettevõte Baltic Computer Systems.

Oktoober

1. oktoober – esimese maailma riigina seadustas Taani samasooliste abielu.
11. oktoober – rahvusvaheline konsortsium, mida juhib Texaco Inc, avastas kvaliteetset toornaftat Aafrika ranniku lähedalt.
25. oktoober – NSV Liidu Riigipank teatas rubla devalveerimisest.

November

9. november – lammutati Berliini müür.

Detsember

2. detsember – Maltal kohtusid George H. W. Bush ja Mihhail Gorbatšov esimest korda silmast silma. Seda peetakse üheks külma sõja lõpu tähiseks.
17. detsember – valmis esimene "Simpsonite" osa.
28. detsember – Leedus hakkas esimesena Nõukogude Liidu liiduvabariikidest ametlikult kehtima mitmeparteisüsteem.

Sündmused Eestis

12. jaanuar – rahvaloenduse tulemuste järgi oli Eestis 1 565 662 elanikku, sh eestlasi vaid 61,5%.
14. jaanuar – taastati Eesti olümpiakomitee, juhtimine jagatud Arnold Greeni ja Atko Viru vahel.
18. jaanuar – ülemnõukogu kehtestas eesti keele riigikeelena.
21. jaanuar – Tartus toimus Sõltumatu Infokeskuse ja ERSP korraldusel foorum "Kuidas taastada Eesti iseseisvus".
17. veebruar – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium kuulutas 24. veebruari iseseisvuspäevaks.
24. veebruar – Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit esinesid üleskutsega Eesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks ja Eesti Kongressi ettevalmistamiseks.
24. veebruar – Pika Hermanni torni heisati taas sinimustvalge lipp.
28. veebruar – IME koondkontseptsioon anti valitsusele üle.
4.-5. märts – toimus Interliikumise 1. kongress.
9. märtsil – Tallinnas Harju tänaval mälestati rahvakogunemisega 1944. aasta märtsipommitamise ohvreid.
12. märts – loodi Eesti kodanike komiteede ajutine sidetoimkond.
14. märts – interliikujad korraldasid Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Tartus meeleavaldusi.
15. märts – ilmuma hakkas Rahvarinde häälekandja Vaba Maa.
20. märts – peamiselt Andres Tarandi algatusel kehtestati Eestis kohalik vööndiaeg.
21. märts – Kadrinas asutati esimene Eesti kodanike komitee, aasta lõpuks oli neid loodud üle Eesti 131, lisaks 14 maakonnakomiteed.
25. märts – märtsiküüditamiste mälestamise raames asutati ka õigusvastaselt represseeritute liit Memento.
26. märts – NSV Liidu rahvasaadikute valimised Eestis, enim kohti sai Rahvarinne.
31. märts – taasasutati korporatsioon Revelia.
15. aprill – Tartus toimus kolmas sõltumatu noortefoorum.
27. aprill – Tallinnas asutati Eesti Demokraatlik Tööerakond Vello Saatpalu juhtimisel.
28. aprill – asutati Nõmme Eesti Kodanike Komitee.
30. aprill – 1. mai – toimus NSV Liidu ikestatud rahvaste koordinatsiooninõukogu kokkusaamine Loodil.
7. mai – asutati Eesti Maaliit. Selle kaasesimeesteks said Olev Saveli, Arvi Kallakmaa ja Villu Müüripeal.
12. mai – Virumaal asutati esimene Eesti kodanike maakonnakomitee.
13.-14. mai – toimus Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete esimene Balti Assamblee Tallinnas.
18. mai – ülemnõukogu otsus Eesti NSV üleminekust isemajandamisele
8. juuni – Eestis algasid 17. juunini kestvad I ülemaailmsed eesti noorte päevad.
25. juuni – Tahkurannas taasavati Konstantin Pätsi ausammas.
29.-30. juuni – Eesti Kristlik Liit jagunes poliitiliseks parteiks Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit ja mittepoliitiliseks ühenduseks Eesti Kristlik Ühendus.
6.-7. juuli – ajalehes Edasi ilmus intervjuu Edgar Savisaarega, milles viimane ründas teravalt kodanike komiteesid.
13. juuli – ilmuma hakkas Eesti esimene sõltumatu maakonnaleht Lääne Elu.
15. juuli – Balti rahvarinded otsustasid korraldada Balti keti.
8. august – ülemnõukogu võttis vastu otsuse haldusreformi läbiviimisest ning kohalike rahvasaadikute nõukogude valimise seaduse.
10. august – asutati Eesti Roheline Partei.
17. august – 34 mõttekaaslast asutasid Raamatuühingu saalis Ühenduse RES PUBLICA.
23. august – Tallinnas toimus kolmas Hirvepargi miiting, samal ajal kogunes Eestist ligi 400 000 inimest Balti ketti.
26. august – NLKP Keskkomitee tegi ähvardava avalduse, mis sundis rahvarinnet loobuma teise Eestimaa Laulu korraldamisest.
21. september – loodi Eesti Vabariigi kodanike Tallinna komitee, mis hoogustas veelgi kodanike registreerimist Tallinnas.
22. september – ilmus ajalehe Eesti Ekspress esiknumber.
9. oktoober – ilmus ajalehe Äripäev esiknumber.
11. november – Tallinnas valiti Eesti vabariigi kodanike peakomitee. Selle juhiks sai Tunne Kelam.
13. november – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse "Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta".
13. november – Kentmanni tänav Tallinnas sai tagasi oma ajaloolise nime. Vahepeal oli aastatel 1940–1941 ja alates 1944. aastast tänava nimi olnud Jaan Kreuksi tänav. Enne seda kaks aastat K. Pätsi tänav. ^[1]
24. november – Tartus hakkas tegutsema põrandaalune noortele suunatud raadiojaam Sunlight, mille miilits peilingute abil lõpuks sulges.^[2]
25. november – Eesti Töökollektiivide Liit otsustas toetada Eesti kongressi valimisi.
27. november – NSV Liidu ülemnõukogu tunnustas Balti riikide isemajandamist.
10. detsember – toimusid esimesed sõjajärgsed demokraatlikud kohalike omavalitsuste valimised Eestis.
15. detsember – moodustati klubi Liberaalsed Reformistid.
15. detsember – taasasutati Eesti Pank.
17. detsember – tegevust alustas Eesti Liberaalne Rahvaerakond.
20. detsember – tegevust alustas partei Eesti Vabad Demokraadid .
31. detsember – likvideeriti Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee ning tegevust taasalustas Eesti NSV haridusministeerium.^[3] See oli osa ulatuslikust valitsusreformist Eesti NSV-s.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1989

9. jaanuar – Nina Dobrev, Kanada näitleja
12. jaanuar – Axel Witsel, Belgia jalgpallur
13. jaanuar – Triinu Kivilaan, eesti laulja (Vanilla Ninja)
17. jaanuar – Taisi Pettai, eesti laulja (Dynamint)
16. veebruar – Elizabeth Olsen, ameerika näitleja
18. veebruar – Mina Cvetković, Serbia modell
19. veebruar – Kaisa Pajusalu, Eesti sõudja
1. märts – Maria Listra, Eesti laulja
1. märts – Karl-Erik Taukar, Eesti laulja
2. märts – Toby Alderweireld, Belgia jalgpallur
4. märts – Tuuli Vahtra, Eesti maletaja
11. märts – Sandra Andresson, Eesti korvpallur
11. märts – Anton Yelchin, USA filminäitleja
13. märts – Joosep Susi, Eesti spordiajakirjanik
21. märts – Jordi Alba i Ramos, Hispaania jalgpallur
25. märts – Alyson Michalka, USA laulja ja näitleja
29. märts – Aleksandr Bernjakov, Eesti kikkpoksija
5. aprill – Lily James, inglise näitleja
12. aprill – Anastassia Šteinmiller, Eesti ujuja
20. aprill – Sergei Zenjov, Eesti jalgpallur
29. aprill – Madis Sihimets, Eesti maadleja ja sumomaadleja
20. mai – Jevgenia Rõndina, Eesti sõudja
21. mai – Hal Robson-Kanu, Walesi jalgpallur
6. juuni – Jelena Petrova, Eesti ujuja
23. juuli – Daniel Radcliffe, briti näitleja ("Harry Potter")
28. juuli – Maris Visse, Eesti ujuja
29. juuli – Rando Randmaa, Eesti jääpurjetaja ja purjetaja
29. juuli – Grit Šadeiko, Eesti kergejõustiklane
4. august – Ingmar Jõela, eesti koreograaf ja teatrilavastaja
6. august – Julia Zuikova, Eesti vehkleja
15. august – Joe Jonas, ameerika laulja ja kitarrist bändis Jonas Brothers
16. august – Moussa Sissoko, Prantsusmaa jalgpallur
21. august – Hayden Panettiere, USA näitleja ja laulja
26. august – Heloise Guerin, Prantsuse modell
1. september – Bill Kaulitz, saksa laulja bändis Tokio Hotel
1. september – Tom Kaulitz, kitarrist bändis Tokio Hotel
14. oktoober – Mia Wasikowska, Austraalia näitleja
8. november – Morgan Schneiderlin, Prantsusmaa jalgpallur
30. november – Vladimír Weiss, Slovakkia jalgpallur

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1989

2. jaanuar – Ivan Dratšov, Eesti võrkpallur ja võrkpallitreener
3. jaanuar – Lydia-Marie Kitsing, Eesti korv- ja võrkpallur
11. jaanuar – August Koern, Eesti poliitik
11. jaanuar – José Bustamante y Rivero, endine Peruu president
15. jaanuar – Kalju Kangur, Eesti luuletaja
19. jaanuar – Harri Erm, Eesti sporditegelane ja -pedagoog
23. jaanuar – Salvador Dalí, Hispaania maalikunstnik
29. jaanuar – Mihhail Tšulaki, Vene helilooja

5. veebruar – August Alekõrs, Eesti kohtunik

9. märts – Robert Mapplethorpe, Ameerika Ühendriikide fotograaf ja kunstnik
29. märts – Bernard Blier, Prantsuse filminäitleja

13. aprill – Virge Sõerde, Eesti sporditegelane
19. aprill – Daphne du Maurier, inglise kirjanik

24. mai – Ervin Vahemets, Eesti jalgpallur

3. juuni – Rūḩollāh Mūsavī Khomeynī, Iraani šiiitlik vaimulik (ajatolla) ja poliitik
10. juuni – Jüri Paenurm, Eesti auto- ja motosportlane
19. juuni – Betti Alver, eesti luuletaja

25. august – Jan Frenkel, Vene helilooja

4. september – Georges Simenon, Belgia kirjanik
20. september - Klavdija Plotnikova, viimane kamassi keele kõneleja
13. oktoober – Vladimir Roždestvenski, Eesti maletaja ja spordiajakirjanik
27. oktoober – Erni Hiir, Eesti luuletaja

14. detsember – Andrei Sahharov, füüsik, Nõukogude dissident, Nobeli rahuauhind 1975
14. detsember – Ants Eskola, Eesti näitleja
16. detsember – Silvana Mangano, Itaalia filminäitleja
22. detsember – Samuel Beckett, Iiri kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1969
25. detsember – Nicolae Ceaușescu, Rumeenia diktaator (hukati)
25. detsember – Elena Ceaușescu, Nicolae Ceauşescu abikaasa (hukati)

Nobeli auhinnad

füüsika – Norman Ramsey, Hans Dehmelt, Wolfgang Paul
keemia – Sidney Altman, Thomas Cech
meditsiin – Michael Bishop, Harold Varmus
kirjandus – Camilo José Cela
rahu – Tenzin Gyatso, 14. dalai-laama
majandus – Trygve Haavelmo

Viited

↑ Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 272
↑ Eesti Ringhäälingumuuseum: Raadio kroonika
↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia

[1] Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 272

[2] Eesti Ringhäälingumuuseum: Raadio kroonika

[Rannap-3] Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia

[1]

[2]

[3]