Ülemiste järv

Ülemiste järv
	Ülemiste järv Lasnamäe poolt vaadatuna
Valgla maad	Eesti
Sissevool	Vaskjala-Ülemiste kanal, Kurna oja, Katku oja, Ruunaoja
Väljavool	Tallinna veevarustussüsteem
Valgla suurus	99,2 km²
Pindala	9,6 km²
Pikkus	4,1 km
Laius	3,2 km
Kaldajoone pikkus	16,4 km
Keskmine sügavus	2,5 m
Suurim sügavus	6 m
Kõrgus merepinnast	35,7 m
Koordinaadid	59° 23′ 54″ N, 24° 46′ 27″ E

See artikkel räägib järvest; Tallinna asumi kohta vaata artiklit Ülemiste järve asum.

Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil

Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas. Järve pindala on 9,6 km², sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste on Eestis järv Peipsi ja Võrtsjärve järel (varem kolmas olnud Mullutu-Suurlaht on jagunenud väiksemateks osadeks).

Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist. 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas^[1], järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest.

Järvest idasuunale jääb Tallinna lennujaam.

Elustik

Ülemiste järves elab kalu, sealhulgas angerjaid, kes asustati sinna aastal 1986 (nad olid mõeldud Võrtsjärve jaoks).

Legendid

Üldtuntud on muistendid leinavast Lindast (nende järgi kutsutakse kalda lähedal vees paiknevat rändrahnu Linda kiviks). Nimelt olevat Ülemiste järv tekkinud Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas.

Samuti on laialt levinud legend Ülemiste vanakesest, kes küsib nendelt, keda ta kohtab: "Kas Tallinn on juba valmis?". Kui vastus peaks tulema jaatav, siis uputavat Ülemiste vanake linna üle. Sellel põhjusel ei tohi Tallinn kunagi valmis saada.

Teatakse ka lugusid järve rändamisest.

Antonov An-26 2010. aastal Ülemiste järves

Õnnetused

1938. aasta septembris kukkus järve Poola purilendur Zbigniew Olenski oma ühemootorilise RWD-ga. Lendur sai õnnetuses lülisambavigastuse^[2]^[3].

1966. aasta jaanuaris maandus järve jääle Tallinn–Saaremaa liini reisilennuk Il-14^[3].

18. märtsil 2010 tegi järvejääle hädamaandumise Poolale kuuluv An-26 tüüpi lennuk, mis vedas DHLi saadetisi. Lennukis viibis kuus inimest, üks piloot sai kergelt viga^[4].

Uputused

1708. aasta novembris murdis järv läbi kaitsemüürist ja liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse. 1758. aastal kippus järv aga kuivama. Siis arvati, et järv on kuskil leidnud maa-aluse äravoolukoha ja jookseb merre. Ometi osutus see kartus põhjendamatuks, sest järgmistel aastatel hakkas vesi taas tõusma, kuni 1761. aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.

1783. ja sellele järgnevatel aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning raehärrad kartsid uputust. Pärast seda tõusis veetase kõrgele uuesti 1807. aastal. Järve madalamatele kallastele paigaldati liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.

See oli sissejuhatuseks 1867. aasta uputusele. Kevad oli sel aastal hiline, veel mai algul oli lumetuisku ja külma ning sula algas maikuu teisel poolel. Veepind Ülemiste järves tõusis iga päevaga. Kuberner ja linnavalitsus moodustasid komisjoni, mis pidi seisukorda uurima ning kaaluma vastuabinõusid. Sel ajal, kui teoreetikutest komisjon järjekordsel koosolekul olukorra tõsidust arutas, murdis vesi Pärnu maantee kohal liivakaldalt läbi. See õnnestus sulgeda, kuid järgmine läbimurre Tartu maantee kohalt oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune. Vesi ulatus Roosikrantsi tänavani.

Suurim läbimurre toimus 5. juunil ning lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. Maakri ja Kompassi tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi. Kõneldi laste ja ühe mehe uppumisest, kuid ametlikku kinnitust sellele ei leitud. Suur uputus tõstis esile tõelised sangarid. Tuttelbergi-nimeline noormees päästis kümneid lapsi ja vanureid algul ratsahobusega ning hiljem paadiga. Sõjaväeosadest saadeti 150 meest läbimurdekohta kinni toppima, mis lõpuks ka visa tööga õnnestus. Seekordset üleujutust soosis asjaolu, et tollal rajati Tartu maantee kohal veevarustussüsteemi ning uue magistraaltorustiku jaoks kaevati kanalit, mis ulatus Ülemiste järvest Lasnamäe nõlvakuni.

Üleujutuse ohtu on olnud ka hiljem. Anton Uessoni andmeil tõusis 1923. aastal veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus Liiva kõrtsi juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.

Praegu Ülemiste järve vesi enam linna ei ohusta^[viide?]. Viimati oli järve veetase ohtlikult kõrge 2004. aastal^[5].

Vaata ka

Ülemiste vanake

Viited

↑ "Tallinna Vesi: Keskkonnaaruanne 2005" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. september 2007. Vaadatud 29. märtsil 2007.
↑ Lauri Birkan. Ajalugu kordub: ka 1938. aastal sumatas Poola lendur Ülemiste järve. Õhtuleht, 20. märts 2010
↑ ^3,0 ^3,1 Risto Berendson. Ülemiste järv on Poola lendureile armuline. Tallinna Postimees, 20. märts 2010
↑ Mirjam Mäekivi. Lennukit lahutab Ülemiste kaldast paarkümmend meetrit. Tallinna Postimees, 19. märts 2010
↑ Külliki Rooväli (03.08.2004). "Ülemiste lükkas Tallinna uputuse lävele". Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 8.08.2007.

Kirjandus

Gustav Jakobson, Aleksander Kivi, Heldur Lond, Ain Soik. Tallinna vesi ja sajandid. Eesti Raamat, Tallinn, 1967.
"Ülemiste vanakese" juubel. Rahvaleht, 28. jaanuar 1933, nr. 12, lk. 4.

[1] "Tallinna Vesi: Keskkonnaaruanne 2005" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. september 2007. Vaadatud 29. märtsil 2007.

[2] Lauri Birkan. Ajalugu kordub: ka 1938. aastal sumatas Poola lendur Ülemiste järve. Õhtuleht, 20. märts 2010

[Risto_Berendson-3] 3,0 ^3,1 Risto Berendson. Ülemiste järv on Poola lendureile armuline. Tallinna Postimees, 20. märts 2010

[4] Mirjam Mäekivi. Lennukit lahutab Ülemiste kaldast paarkümmend meetrit. Tallinna Postimees, 19. märts 2010

[Ohutusportaal-5] Külliki Rooväli (03.08.2004). "Ülemiste lükkas Tallinna uputuse lävele". Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 8.08.2007.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]