Esimene Moosese raamat

Esimene Moosese raamat (heebrea keeles בְּרֵאשִׁית) (kreeka keeles Γένεσις, ladina keeles Genesis) on Piibli, Vana Testamendi ja Tanahi esimene raamat.

Raamat on kirjutatud heebrea keeles ning on osa juutluse Toorast ehk kreekapäraselt pentateuhist.

Pealkiri

Raamatu heebreakeelne pealkiri בראשׁית (Berešit 'Alguses') on ühtlasi Tanahi esimene sõna.

Septuagintas on raamatu kreekakeelne pealkiri Γένεσις: 'päritolu', 'tekkimine', mida kasutas ka hellenistlik juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a – 50 m.a.j). Selle järgi sai pealkirjast "Genesis" kõige levinum mitteheebreakeelne pealkiri.

Sisu

Esimene Moosese raamat on kompositsioonilt ajalooteos. Ta alustab maailma loomisest, jutustab inimkonna ajaloo alguse ning iisraellaste varajase ajaloo Iisraeli rahva patriarhide Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi ning nende perekondade loo kaudu. Jutustus võtab aluseks iisraellaste rahvuslikud uskumused ja institutsioonid ning juhatab sisse nende ajaloosse, seadustesse, kommetesse ja legendidesse.

Struktuur

• Maailma loomine ja pattulangemine (1Ms 1:1-3:24)
• Patu levimine maailmas (1Ms 4:1-11:26)
• Aabraham (1Ms 11:27-25:11)
• Ismael ja Iisak (1Ms 25:12-26:34)
• Eesav ja Jaakob (1Ms 24:1-36:43)
• Joosep ja tema vennad (1Ms 37:1-50:26)

Tuntumad lõigud

• Maailma loomine (1Ms 1:1-2:3)
• Aadam ja Eeva (1Ms 2:4-3:24)
• Noa laev ja suur veeuputus (1Ms 6:1-9:17)
• Paabeli torn (1Ms 11:1-9)
• Jumala lubadused Aabrahamile (1Ms 12:1-3)
• Iisaku ohverdamine (1Ms 22:1-14)
• Jaakob petab isa õnnistuse(1Ms 25:27-34)
• Jaakobi võitlus Jumalaga (1Ms 32:22-32)
• Joosep läheb Egiptusesse (1Ms 37:1-50:14)

Esimesel Moosese raamatul põhinevad dateeringud ja ajalugu

Esimeses Moosese raamatus ja Piibli teistes osades äratoodud genealoogiate põhjal on nii judaistid kui ka kristlased teineteisest sõltumatult välja arvutanud maailma loomise eeldatava aja, mis langeb 4. aastatuhandesse eKr. See dateering põhineb Esimese Moosese raamatu loomislool ning eeldusel, et

• kuus päeva, millega Jumal lõi taeva ja maa, olid 24-tunnised ööpäevad,
• Aadam, Eeva ja Eedeni aed olid tõeliselt olemas ja
• Piiblis kirjeldatud sündmused võimaldavad tuletada ajaloolise kronoloogia.

Keskajal leidus Maimonidese-suguseid mõtlejad, kes pidasid loomisloo sõnasõnalist tõlgendamist vääraks: kuigi Piibel on Jumala Sõna, on ta mõeldud selleks, et anda edasi sügavaid metafüüsilisi tõdesid universumi kohta, ning Piibli jutustusi tuleb tõlgendada allegooriliselt.

Et Piibli jutustusel puudub kinnitus ajalooliste tõendite näol, siis eitavad paljud uurijad Piibli jutustuste ajaloolist täpsust ja tõepärasust. Lähemalt vaata artiklist Piibel ja ajalugu.

Autorsus

Esimese Moosese raamatu tekst ise ei viita oma autorile. Judaistlik pärimus on ammu eeldanud, et kogu raamatu on Jumal Moosesele Siinai mäel dikteerinud. Mitmetel põhjustel on paljud Piibli uurijad, sealhulgas mitteortodokssed judaistid, katoliiklased ja liberaalsed protestandid selle uskumuse hüljanud. Selle asemel leiavad nad, et Esimese Moosese raamatu tekst koostati umbes 440 eKr varasemate allikate põhjal.

Teised uurijad leiavad, et kuigi Esimene Moosese raamat pandi varasematest dokumentidest kokku, muudeti neid nii vähe, et säilis ka kirjanduslik traditsioon panna lõppu autori nimi. Nõnda on Mooses küll raamatu autor, nagu pärimus ütleb, kuid mitte selles mõttes, et ta on raamatu koostaja ja toimetaja.

Kristlik tõlgendus

Uues Testamendis tunnistatakse korduvalt Mooses raamatu autoriks ning peetakse seda raamatut sama autoriteetseks nagu kõiki teisi Piibli raamatuid.

Johannese evangeeliumi autor viitab 1. Moosese raamatu algusele, isikustades Jumala Sõna igavese logosena (Sõnana): Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. ... Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel... (1:1, 14). Kristlased tõlgendavad seda näitena apostellikust Kolmainsuse ja Jeesuse Kristuse jumalikkusest, kuid pelgalt 1. Moosese raamatust ei saa seda tõlgendada.

Peamised teemad

On ainult üks Jumal, kes lõi maailma. Jumal kutsus kõik asjad ja olendid olemisse oma Sõnaga.

Jumal leidis, et maailm, mille ta oli loonud, on hea. 1. Moosese raamat väljendab optimistlikku rahulolu ja heameelt maailmas.

Jumal esineb antropomorfse isiklulise olendina, kes ilmub inimestele ja räägib nendega.

1. Moosese raamat ei püüa Jumalat filosoofiliselt rangelt määratleda, vaid kirjeldab teda praktilisest religioossest seisukohast. Jumalast räägitakse ainult seoses maailmaga ja inimesega.

Inimkond on loodu kroon ning on loodud Jumala näo järele.

Kõik inimesed on Aadama ja Eeva järeltulijad. See väljendab inimsoo ühtsust.

Inimene peab suhtuma respektiga Jumala loodusse ega tohi seda isekatel eesmärkidel ära kasutada.

Erinevalt teiste vanaaja idamaade usundite tekstidest postuleerib 1. Moosese raamat, et on olemas üks ja ainult üks olend, kes väärib Jumala nime. Kõiki muid mitteinimestest mõistusega olendeid, keda raamatus mainitakse, saab pidada ainult ingliteks või nendesarnasteks olenditeks. Jumal on üksinda loonud maailma ning eksisteerib väljaspool seda.

Mõne ajaloolase arvates on monoteism enne 1. Moosese raamatut esinenud juba zoroastrismis: nad tõlgendavad käsku "Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!" (Teine Moosese raamat 20:3 tõendina juutide kunagisest henoteismist: nende tõlgenduses tähendab see, et juudid ei tohi kummardada teiste rahvaste jumalaid, vaid ainult oma hõimujumalat. Esimene Moosese raamat aga esitab teiste jumalate ja kohalike jumaluste kummardamist kui kõrvalekallet algsest monoteismist.

Raamatu põhitaotlus ei ole ajalooline ega juriidiline, vaid selle eesmärk on selgitada inimese päritolu ning kirjeldada ja tõlgendada tema suhet Jumalaga tema päritolu valguses.

Noa ajal tegi Jumal igavese, murdmatu lepingu kogu inimkonnaga. Seda lepingut tuntakse Noa lepingu nime all. Rööbiti selle hoolitsusega kogu inimkonna eest tegi Jumal teise lepingu Aabrahami järeltulijatega tema poja Iisaki läbi: nende järeltulijatest sai äravalitud rahvas. Jumal ütles Aabrahamile: "Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!" (12:2, 3). Jumal kordab sageli tõotust, et Aabrahami sugu saab paljuks nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres.

Piibli arusaamast kosmosest, mis paljuski põhineb 1. Moosese raamatul, on juttu artiklis Piibli kosmoloogia.

Vaata ka

• Alglood
• Tanah
• Piibel ja ajalugu
• Piibli dateerimine
• Inimkonna häll

Välislingid

• Genesis