Fin de siècle
Fin de siècle on prantsuskeelne väljend, mis tähendab sajandi lõppu.
See viitab ühe ajastu lõppemisele ja teise algusele. Enim kasutatakse seda väljendit 19. sajandi lõpu (mida laialdaselt peeti mandumise perioodiks) tähistamiseks. Samas loodeti uut algust. Antud vaimsus viitab sageli kultuurilistele tunnustele, mis avaldusid 1880. ja 1890. aastatel: vaenulikkusele, küünilisusele, pessimismile ning laialt levinud arvamusele, et tsivilisatsioon viib dekadentsini.
Väljendit kasutatakse tavaliselt prantsuse kunsti ja kunstnike puhul, kuigi see hõlmas paljusid Mandri-Euroopa maid. Sajandilõpu kunstnikke puudutanud ideed ja mured andsid tõuke sellistele liikumistele nagu sümbolism ja modernism. Poliitiline kultuur oli aga vastuoluline, mis andis alge fašismile ja geopoliitikale, sealhulgas Lebensraum-i teooriale. Tehnoloogia ja ülemaailmastuv kommunikatsioon muutsid Maa nii-öelda väiksemaks ja ühtsemaks.
Tollast aega iseloomustab mäss materialismi, ratsionalismi, positivismi kui ka kodanliku ühiskonna ja liberaalse demokraatia vastu. See põlvkond toetas emotsionalismi, irratsionalismi, subjektivismi ja vitalismi, samas kui ajastu mõtteviis nägi tsivilisatsiooni kriisis, mis nõudis ulatuslikku ja täielikku lahendamist.