Helen Mirren
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2024) |
| Helen Mirren | |
|---|---|
 | |
| Sünninimi | Helen Lydia Mironoff |
| Sünniaeg | 26. juuli 1945 |
| Sünnikoht | London, Suurbritannia |
| Elukaaslane | Taylor Hackford (1997– ) |
Helen Mirren (sünninimi Helen Lydia Mironoff, vene keeles Елена Васильевна Миронова Jelena Vassiljevna Mironova; sündinud 26. juulil 1945 Londonis) on Briti näitleja.
Ta on võitnud ühe Oscari, kolm Kuldgloobust ja neli Emmyt.
Ta on kehastanud kolme Inglismaa kuningannat: Elizabeth I 2005. aasta telefilmis "Elizabeth I", Elizabeth II 2006. aasta filmis "Kuninganna" ja George III abikaasat kuninganna Charlotte'i 1994. aasta filmis "Kuningas George'i hullus" ("The Madness of King George").
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Helen sündis venelasest isa ja inglasest ema kolmelapselise perekonna teise lapsena. Isa Vassili Petrovitš Mironov (kutsus ennast Basiliks) muutis 1950. aastail perekonnanime Mirreniks. Enne Teist maailmasõda mängis ta Londoni Filharmoonia orkestris vioolat ning pärast sõda oli taksojuht ja autosõiduõpetaja. Heleni ema Kathleen Rogers sündis lihuniku 14-lapselises peres 13. lapsena.
Helen õppis Southend-on-Seas püha Bernhardi nimelises tüdrukute keskkoolis ning hiljem Uues Kõnekunsti- ja Draamakolledžis (tänapäeval Middlesexi Ülikool). 18-aastaselt sooritas ta Riikliku Noorsooteatri nimelise teatrikooli sisseastumiseksamid. 20-aastaselt oli ta Londonis asuva Old Vici teatri (Royal Victoria Hall) näitleja.
1997. aastal abiellus ta ameerika filmirežissööri Taylor Hackfordiga. Tayloril on eelmisest abielust kaks last, Heleniga tal lapsi pole.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]1981. aasta filmis "Excalibur" mängis Mirren Morgana Le Fayd. Selle rolli eest oli ta nomineeritud parima ulmefilmi auhinnale Saturn naiskõrvalosatäitja kategoorias, aga ei võitnud seda.
1984. aasta iiri filmiga "Cal" nimetati Mirren BAFTA auhinna kandidaadiks naisnäitleja kategoorias, aga ei võitnud seda.
1991–2003 valmis 6 filmist koosnev sari "Peamine kahtlusalune". Mirren nimetati kõigi 6 filmiga BAFTA auhinna kandidaadiks telenaisnäitleja kategoorias, võites kolm esimest. Viimase filmiga nimetati ta ühtlasi Kuldgloobuse kandidaadiks telefilmi või lühisarja naisnäitleja kategoorias, aga ei võitnud seda.
1994. aasta filmis "Kuningas George'i hullus" mängis ta kuninganna Charlotte'i. Selle rolli eest nimetati ta Oscari kandidaadiks naiskõrvalosatäitja kategoorias ja BAFTA auhinna kandidaadiks naisnäitleja kategoorias, aga ei saanud neid.
1995. aastal nimetati ta näidendiga "A Month in the Country" Tony kandidaadiks naisnäitleja kategoorias, aga ei võitnud seda.
Osa eest 1996. aasta telefilmis "Losing Chase" nimetati ta Kuldgloobuse kandidaadiks telefilmi või lühisarja naisnäitleja kategoorias ja võitis selle.
Osa eest 1999. aasta telefilmis "The Passion of Ayn Rand" nimetati ta Kuldgloobuse kandidaadiks telefilmi või lühisarja naisnäitleja kategoorias, aga ei võitnud seda.
2001. aasta filmiga "Gosford Park" nimetati Mirren Oscari, BAFTA auhinna ja Kuldgloobuse kandidaadiks naiskõrvalosatäitja kategoorias, aga ei võitnud neid.
Osa eest 2002. aasta telefilmis "Door to Door" nimetati ta Kuldgloobuse kandidaadiks telefilmi või lühisarja naisnäitleja kategoorias, aga ei võitnud.
Samal aastal nimetati ta August Strindbergi näidendiga "Surmatants" Tony kandidaadiks, aga ei võitnud.
2003. aasta filmiga "Kalendritüdrukud" nimetati ta Kuldgloobuse kandidaadiks muusikali või komöödia naisnäitleja kategoorias, aga ei võitnud.
Sama aasta telefilmiga "The Roman Spring of Mrs. Stone" nimetati ta Kuldgloobuse kandidaadiks telefilmi või lühisarja naisnäitleja kategoorias, aga ei võitnud seda.
2006. aasta filmis "Kuninganna" mängis ta peaosa, Elisabeth II-t. Selle rolli eest nimetati ta Oscari, BAFTA auhinna (kahes kategoorias: naisfilminäitleja ja telefilmi või lühisarja naisnäitleja) ning Kuldgloobuse kandidaadiks, võites nad kõik.
2009. aasta filmis "Viimane jaam" mängis ta Lev Tolstoi naist Sofja Tolstajat. Selle rolli eest nimetati ta Oscari ja Kuldgloobuse kandidaadiks naisnäitleja kategoorias, aga ei võitnud.
2010. aasta filmiga "Red" nimetati ta Saturni kandidaadiks naiskõrvalosatäitja kategoorias, aga ei saanud seda.
2012. aastal mängis ta filmis "Hitchcock" Alfred Hitchcocki naist Alma Reville'i. Selle rolli eest nimetati ta BAFTA auhinna, Kuldgloobuse ja Saturni kandidaadiks naisnäitleja kategoorias, aga ei võitnud neid.
2013. aasta telefilmiga "Phil Spector" nimetati ta Kuldgloobuse kandidaadiks telefilmi või lühisarja naisnäitleja kategoorias, aga ei võitnud.
2014. aasta filmiga "The Hundred-Foot Journey" nimetati ta Kuldgloobuse kandidaadiks muusikali või komöödia naisnäitleja kategoorias, aga ei võitnud seda.
2015. aasta filmis "Trumbo" mängis ta Hedda Hopperit. Selle rolli eest nimetati ta Kuldgloobuse kandidaadiks naiskõrvalosatäitja kategoorias, aga ei võitnud seda.
Samal aastal võitis ta parima naisosatäitja Tony auhinna rolli eest teatrilavastuses "The Audience".
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Helen Mirren andmekogus IMDb (inglise)