Hindenburg
|
See artikkel räägib õhulaevast; linna kohta vaata artiklit Zabrze |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
LZ-129 Hindenburg oli tsepeliini tüüpi õhulaev, mis sai nime Saksamaa presidendi Paul von Hindenburgi järgi.
Tsepeliin LZ-129 Hindenburg oli koos oma sõsara LZ 130 Graf Zeppelin II-ga ajaloo suurim õhulaev. Võrdluseks: reisilennuk Airbus A380 on 245 meetri pikkusest LZ-129-st kolm ja pool korda lühem. Hindenburg tegi esimese lennu 1936. aasta märtsis. Sarnaselt sõjalaevaga Bismarck oli LZ-129 Hindenburg oma aja üks olulisemaid tehnilise arengu tipu sümboleid Saksamaal.
LZ-129 Hindenburg mahutas oma ajastu modernse, jäikust tagava duralumiiniumsõrestiku ja seda katva 34 000 m2 kesta all ligikaudu 200 000 kuupmeetrit vesinikku. Kuigi vesinik on õhuga segunedes kergestisüttiv gaas, täideti sellega suur osa tolleaegseid Saksamaa tsepeliine, sest Saksamaal ei osatud sel ajal veel nii suurtes kogustes heeliumi vastuvõetava hinnaga toota.
Kuigi Ameerika Ühendriigid omasid maailmas ainsana heeliumi tootmise tõhusat tehnoloogiat, keeldusid nad heeliumi või selle tootmise tehnoloogiat põhimõtteliselt natsionaalsotsialistlikule Saksamaale müümast.
Õhulaeva LZ-129 suurim läbimõõt oli 41,2 meetrit ning kogukaal umbes 215 tonni. Õhulaevale jäikust andev sõrestik oli valmistatud sel ajastul uudsest eriti tugevast alumiiniumsulamist.
Õhulaev Hindenburg hävis 6. mail 1937 maandumisel Saint Louises[küsitav] USA-s. Ootamatult lahvatanud leegist tekkinud tulekahjus lagunes LZ-129 vähem kui minutiga. Katastroofis hukkus nii reisijatest kui ka maandumismeeskonnast kokku 35 inimest, pääses 62 inimest. Tsepeliiniga Hindenburg tehti kokku 50[küsitav] Atlandi ookeani ülelendu nii Ameerika Ühendriikidesse kui Brasiiliasse.
Tehnilised andmed
[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikkus: 245 m
- Diameeter: 41,2 m
- Gaasikambrite maht: 200 000 m³
- Lennukaal: u 215 tonni
- Tühikaal: 118 tonni
- Mootorid: 4 x 1200 hj, Daimler-Benz DB-602, vedelikjahutusega diiselmootorit
- Suurim kiirus: 135 km/h
- Reisijaid: 50–72
- Meeskond: 40–61