Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus
Ilme
Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus oli pärast Saksa okupatsioonivõimu langemist, 12. novembril 1918 moodustatud teine Ajutine Valitsus.
Konstantin Pätsi teise ajutise valitsuse koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]- Konstantin Päts – Peaminister ja siseminister
- Jaan Poska – peaministri asetäitja ja kohtuminister
- Juhan Kukk – rahaminister ja siseministri asetäitja
- Andres Larka – sõjaminister
- Peeter Põld – haridusminister
- Ferdinand Peterson – teedeminister
- Nikolai Köstner (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus) – kaubandusministri kohustetäitja (alates 16. novembrist 1918)
- Jaan Raamot – põllutööminister ja toitlusminister (kuni 16. novembrini 1918)
- Aleksander Tulp (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) – töö- ja hoolekandeministri kohustuste täitja (alates 16. novembrist 1918)
- Otto Strandman – välisminister
- Jaan Tõnisson – ilma portfellita minister
24. novembril andis Ajutine Maanõukogu valitsusele õiguse seadusi vastu võtta[1].
Konstantin Pätsi teise ajutise valitsuse tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Saksa võimu langemist moodustati 12. novembril 1918 teine Ajutine Valitsus, kus Päts oli pea- ja siseminister. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel.
- 12. novembril 1918 otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel.
- 13. novembril võtsid ministrid Jüri Jaakson ja Peeter Põld lepinguga maapealikult von Zahnilt üle Eestimaa provintsivalitsuse ja sellega läks endine Eestimaa kubermang Eesti Ajutise Valitsuse kontrolli alla.
- 13. novembril nimetati ajutise valitsuse volinikuks Põhja-Eestimaal adv. Kaarel Parts, kuni tema ametisse astumiseni Jüri Jaakson. Lõuna-Eestimaal määrati volinikuks adv. Juhan Ostrat. Siseministri kohuseid täitnud Juhan Kukk määras aga samal päeval Jüri Jaaksoni ajutise valitsuse ülemvolinikuks Põhja-Eestisse ja Kaarel Partsi samasse ametisse Lõuna-Eestisse.
- 13. novembril nimetati ajutise valitsuse usaldusmeheks Võrru advokaat Martin Taevere ja Narva advokaat Tõnis Kalbus.
- Lõuna-Eesti, Liivimaa kubermangu halduskeskuses Riias okupatsioonivõimud keeldusid veel võimu üle andmast. Lõuna-Eesti küsimust sai hakata lahendama pärast seda, kui Saksa valitsus määras 14. novembril ametisse Baltimaade peavoliniku, kelleks sai Saksa Riigipäeva liige August Winnig. Läbirääkimised Riias, kus Eesti Ajutist valitsust esindasid Johan Jans, Ferdinand Peterson, Konstantin Konik, Ado Birk, Jaan Kriisa ja Voldemar Puhk, kestsid 16.-19. novembrini. 18. novembriks oli Baltimaade peavolinik A. Winnig valmis tingimisi Eesti Ajutist Valitsust tunnustama ja lepingu järgi pidi võim Eesti etnilistes piirdes minema hiljemalt 21. novembriks Eesti Ajutise Valitsuse kätte.
- 18. november 1918 kehtestas Ajutine Valitsus Virumaal, kaasa arvatud Narvas, sõjaseaduse[2].
- 19. novembril 1918 võttis Ajutine Valitsus vastu Ajutised administratiivseadused[3].
- 21. november Ajutine Valitsus otsustas määrata sinimustvalge Eesti riigilipuks
- 2. detsembril 1918 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, mille kohaselt tunnistati õppekeeleks õpilaste emakeel. Usuõpetus koolides tunnistatakse vabatahtlikuks õppeaineks[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ RT 1918, 3
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200558&img=era0031_001_0000009_00083_t.jpg&tbn=1&pgn=5&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=4fff5dd53cc5544ab7a8792570ae3ff5
- ↑ RT 1918, 1
- ↑ Eesti Ajutise Valitsuse ajutised määrused koolide kohta, Vastu võtnud A. V. 2. XII - 18. Peaministri eest allakirjutanud A. Rei.
Eelnev Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus |
Eesti Vabariigi valitsus 12. november 1918 – 27. november 1918 |
Järgnev Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus |