Maakond (Itaalia)
Itaalia haldusjaotuses on maakond (itaalia keeles regione, mitmuses regioni) 1. järgu haldusüksus. Maakonnad, välja arvatud Valle d'Aosta, jagunevad provintsideks (provincia) ja need omakorda valdadeks (comune). Põhiseaduse paragrahvi 131 järgi on Itaalias 20 maakonda.
Staatus
[muuda | muuda lähteteksti]
Igal maakonnal on oma valitsus oma statuudi, võimupiiride ja ülesannetega. Kõik maakonnad on Põhiseaduses sätestatud piirides autonoomsed. Viiele maakonnale (1948. aasta veebruaris Sitsiilia, Sardiinia, Valle d'Aosta ja Trentino-Alto Adige maakondadele, 1963. aasta jaanuaris Friuli-Venezia Giuliale) on spetsiaalse statuudiga antud ülejäänud maakondadega võrreldes laiendatud autonoomia. Üks neist viiest, Trentino-Alto Adige, koosneb kahest autonoomsest provintsist (Bolzano ja Trento), mille seadusandlikud volitused on analoogsed maakonna omadele. Trentino-Alto Adige ja Valle d'Aosta nimetused on Itaalia põhiseaduse 2001. aasta redaktsioonis (§ 116) toodud ära kahes keeles, itaalia/saksa ja itaalia/prantsuse keeles: Trentino-Alto Adige / Südtirol ja Valle d'Aosta / Vallée d'Aoste.
Viieteistkümne eriõigusteta maakonna seadusandlikku autonoomiat suurendati märkimisväärselt 2001. aasta põhiseadusliku reformiga (kiideti heaks Amato II valitsuse ajal ja kinnitati rahvahääletusega Berlusconi II valitsuse ajal).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimese maakonnana asutati 1946. aastal Sitsiilia maakond, viimasena moodustati 1963. aastal Molise maakond.
Valitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Maakonna valitsusorganid on sätestatud põhiseaduse 121. paragrahvis:
- Maakondlik nõukogu (consiglio regionale), seadusandlik organ.[1]
- Maakondlik komisjon (giunta regionale), kollegiaalne valitsemisorgan, koosneb presidendist (presidente) ja assessoritest (assessore); komisjoni liikmete arv ei tohi olla suurem kui üks viiendik nõukogu liikmete arvust.[2]
- Maakondliku komisjoni president (presidente della giunta regionale) ehk maakonna president (presidente della regione).
Maakondade loend
[muuda | muuda lähteteksti]| Lipp | Maakond | Elanikke (2023) |
Pindala (km²) |
In/km² | Keskus | Valdu | Provintse[a] |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
Abruzzo | 1 307 000 | 10 832 | 118 | L'Aquila | 305 | |
 |
Apuulia (Puglia) | 3 945 000 | 19 541 | 200 | Bari | 257 | |
 |
Basilicata | 559 000 | 10 073 | 54 | Potenza | 131 | |
 |
Calabria | 1 870 000 | 15 222 | 121 | Catanzaro | 404 | |
 |
Campania | 5 615 000 | 13 671 | 409 | Napoli | 550 | |
 |
Emilia Romagna | 4 452 000 | 22 453 | 197 | Bologna | 330 | |
 |
Friuli-Venezia Giulia | 1 219 000 | 7924 | 151 | Trieste | 215 | |
 |
Lazio | 5 745 000 | 17 232 | 332 | Rooma | 378 | |
 |
Liguuria (Liguria) | 1 535 000 | 5416 | 278 | Genova | 234 | |
 |
Lombardia | 10 342 000 | 23 864 | 418 | Milano | 1506 | |
 |
Marche | 1 524 000 | 9401 | 158 | Ancona | 225 | |
 |
Molise | 324 000 | 4461 | 65 | Campobasso | 136 | |
 |
Piemonte | 4 302 000 | 25 387 | 168 | Torino | 1181 | |
 |
Sardiinia (Sardegna) | 1 604 000 | 24 100 | 66 | Cagliari | 377 | |
 |
Sitsiilia (Sicilia) | 4 825 000 | 25 832 | 186 | Palermo | 391 | |
 |
Trentino-Alto Adige (Trentino-Südtirol) |
1 111 000 | 13 606 | 79 | Trento | 282 | |
 |
Toscana | 3 698 000 | 22 987 | 160 | Firenze | 273 | |
 |
Umbria | 930 000 | 8464 | 102 | Perugia | 92 | |
 |
Valle d'Aosta (Val d'Aosta) |
143 000 | 3261 | 38 | Aosta | 74 | 1
|
 |
Veneto | 4 883 000 | 18 345 | 265 | Veneetsia | 563 | |
| Itaalia | 59 933 000 | 302 068 | 195 | Rooma | 7904 | 107 |
- ↑ Kõigi provintsitaseme haldusüksuste arv, kaasa arvatud autonoomsed provintsid, detsentraliseeritud piirkondlikud üksused (ente di decentramento regionale), omavalitsuslikud vabakonsortsiumid (libero consorzio comunale) ja provintsi õigustega linnad (città metropolitana).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Sitsiilia valitsusorganiks on erandlikult Assemblea Regionale Siciliana
- ↑ DECRETO-LEGGE 13 agosto 2011, n. 138. L'art. 14, comma 1, lett. b
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Maakond – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis