Mambae keel
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| mambae keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Ida-Timor |
| Piirkonnad | Kesk-Timori mäestikus, Ermera, Aileu ja Ainaro ringkonnas |
| Kokku kõnelejaid | 131 000 |
| Keelesugulus |
Austroneesia keeled Kesk-Ida-Austroneesia keeled Kesk-Malai-Polüneesia keeled Timori-Babari keeled mambae keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | mgm |
Mambae keel (inglise keeles Mambai, Mambae) on Ida-Timoris kõneldav keel, mis kuulub Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Kesk-Malai-Polüneesia keelte Timori-Babari keelerühma. [1]
Mambae keel on levinud Kesk-Timori mäestikus, Ermera, Aileu ja Ainaro ringkonnas. 131 000 kõnelejaga on see tetumi keele järel suuruselt teine keel Ida-Timoris. Kasutatakse ladina tähestikku, kuid puudub laialdaselt tunnustatud kirjasüsteem. Võrreldes tetumi keelega on mambae morfoloogiliselt väga väheproduktiivne. Keeles on neli peamist murret: Damata, Lolei, Mambae ja Manua murre. Lisaks on põhjamambae ja lõunamambae keeles olulised erinevused. [2] Mambae keel on elujõuline, seda kasutavad näost näkku suhtlemisel kõik põlvkonnad. [2]
Murdeerinevused
[muuda | muuda lähteteksti]Riigi mägiseima piirkonna keelena on mambae killustunud paljudeks kohalikeks murreteks, mis jaotuvad lõuna- ja põhjagruppi. Kui lõunamambae murretes on jäänud austroneesia konsonant /p/ puutumatuks (näit. pat 'neli'), siis põhja murretes muutub konsonant /p/ f-ks (fat). Lõuna murretes on paljud sõnad lühenenud nii sünkoobiliselt kui ka apokoobiliselt. Näiteks Ainaro piirkonna murde sõnad lel 'päike' ja tor 'aasta' on Aileu ringkonna Remexia piirkonna murdes vastavalt lelon ja tonan.
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Ka arvsõnades on erinevusi. Arvsõnad 1−10:
Aileu murdes: [3]
1 − id
2 − ru
3 − teul
4 − fat
5 − lim
6 − neen 7 − hiut
8 − woulu
9 − sia
10 − sakul [4]
Ainaro murdes: id, rua, tel, pat, lim, lim-nain-ide, lim-nai-rua, lim-nai-tel, lim-nai-pata, sagúl (6−9 on nö viiendnumbrid)
Keelenäiteid
[muuda | muuda lähteteksti]Substantiivid:
[muuda | muuda lähteteksti]suu – kukun
juuksed – ulun
habe – kukunhulun
silm – matan
isik, persoon – ema
toit – sauna
Adjektiivid:
[muuda | muuda lähteteksti]halb – klau
pime, nägemisvõimetu − matan klau [4]
Verbid:
[muuda | muuda lähteteksti]puhuma – fu
sööma – mu
lööma – bob
ujuma – nain [5]
Teised keeled Ida-Timoris
[muuda | muuda lähteteksti]998 000 elanikuga Ida-Timoris on 15−25 põliskeelt, mis jagunevad omavahel mitte suguluses olevate paapua ja austroneesia keelte vahel. Ulatusliku kokkupuute tõttu − nii samasse keelkonda kui ka erinevatesse keelkondadesse kuuluvate keelte vahel − on neil palju tüpoloogilisi sarnasusi: ühine sõnavara, fonoloogilised lihtsustused, vähe- või mitteproduktiivne morfoloogia, sarnased grammatilised süsteemid aspekti, aja ja kõneviisi kategoorias ning passiivi puudumine. Kuid austroneesia keeled (sh mambae keel) on rangelt SVO-lausestruktuuriga, paapua keeled aga SOV sõnajärjega. [6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.eki.ee/knab/lgv/anec.htm
- ↑ 2,0 2,1 http://www.ethnologue.com/language/mgm
- ↑ http://www.ramelau.com/articles/facts.html
- ↑ 4,0 4,1 http://www.ling.hawaii.edu/ldtc/languages/mambae/Mambae%20Language.htm[alaline kõdulink]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. september 2014. Vaadatud 25. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Timor Lorosae: Language Situation; Encyclopedia of Language & Linguistics (Second Edition) 2006, 718–719 http://www.sciencedirect.com.ezproxy.utlib.ee/science/article/pii/B0080448542048586[alaline kõdulink]