Mustuim-hallhai
| Mustuim-hallhai | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kõhrkalad Chondrichthyes |
| Alamklass |
Varilõpusesed Elasmobranchii |
| Selts |
Hallhailised Carcharhiniformes |
| Sugukond |
Hallhailased Carcharhinidae |
| Perekond |
Hallhai Carcharhinus |
| Liik |
Mustuim-hallhai |
| Binaarne nimetus | |
|
Carcharhinus melanopterus Quoy & Gaimard, 1824 | |
 Mustuim-hallhai levila | |
Mustuim-hallhai (Carcharhinus melanopterus) on sugukonda Carcharhinidae hallhaide perekonda kuuluv hai, kes on kergesti äratuntav mustade uimetippude järgi (eriti selja- ja sabauimel).
Selle liigi esindajad eelistavad elada madalas, rannalähedases meres ning see on üks arvukamaid liike India ja Vaikse ookeani troopilistes vetes korallrahude ümbruses. Veest välja ulatuv musta tipuga seljauim on sealsetes rannikupiirkondades tavaline vaatepilt. Mustuim-hallhaid elutsevad peamiselt liivaseljandikel ja korallrahude ümbruses, kuid võivad vahel viibida ka riim- ja mageveega aladel. Tüüpilised isendid kasvavad 1,6 meetri pikkuseks.
Taksonoomia
[muuda | muuda lähteteksti]Prantsuse naturalistid Jean René Constant Quoy ja Joseph Paul Gaimard kirjeldasid mustuim-hallhaid esmakordselt aastatel 1817–1820 korvetil Uranie toimunud uurimisretke ajal. Nende kirjeldus avaldati 1824. aastal osana Louis de Freycineti 13-osalisest teosest "Voyage autour du monde ... sur les corvettes de S.M. l'Uranie et la Physicienne", mis kirjeldas Uranie reisi. Kirjeldatud isend oli 59 sentimeetri pikkune noor hai, kes oli püütud Waigeo saare juurest, Uus-Guineast läänes. Quoy ja Gaimard panid algselt nimeks Carcharias melanopterus. Melas tähendab kreeka keeles 'must' ja pteron tähendab uime või tiiba, viidates haile iseloomulikele uimeotstele.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Mustuim-hallhai andmebaasis eElurikkus
