Mine sisu juurde

Saint-Barthélemy

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib territoriaalühendusest; saare kohta vaata artiklit Saint-Barthélemy saar

Saint-Barthélemy territoriaalühendus

prantsuse Collectivité de Saint-Barthélemy


Pindala: 24,0 km²[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 10 124 (2018)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 422 in/km²
Keskus: Gustavia

Saint-Barthélemy on Prantsusmaa meretagune territoriaalühendus, mis asub saarel Kariibi meres Väikeste-Antillide saarestiku põhjaosas.

Saare pindala on 21 km² ja rahvaarv 8450 (2007). Halduskeskus on Gustavia, mis sai nime Rootsi kuninga Gustav III järgi. Koos ümberkaudsete väikesaartega on territoriaalühenduse pindala 24 km².

1648. aastast oli Saint-Barthélemy Prantsusmaa koloonia. Mageveeta kuiv saar polnud aga majanduslikult äratasuv ning seda ründasid tihti piraadid. 1744. aastal vallutas saare Suurbritannia, Prantsusmaa vallutas selle tagasi 1763. aastal. Pidades saart tähtsusetuks, müüs Prantsusmaa kuningas Louis XVI saare 1784. aastal Rootsile kauplemisõiguse eest Göteborgis. 1812. aastal sai saar Riksdagi otsusega Rootsi kuninga eraomandiks. Orjus kaotati saarel 9. oktoobril 1847.

Kuna saare ülalhoidmine osutus Rootsile kulukaks, peeti 1868. ja 1870. aastal nõupidamisi USAga saare müügi osas. Nõupidamisi peeti ka Itaaliaga, kuid kui Rootsi sai teada, et Itaalia plaaninuks saart kasutada karistuskolooniana, taganes Rootsi nõupidamistest. Peale Oskar II kuningaks saamist alustati 1877. aastal Prantsusmaaga nõupidamisi saare tagasimüügi osas. 10. augustil 1877 kirjutati Pariisis alla saare üleandmise leppele, mille Rootsi ratifitseeris 9. novembril 1877 ja Prantsusmaa 4. märtsil 1878. Hinnaks lepiti kokku 80 000 franki Rootsi varade eest ja 320 000 franki Rootsi ametnike kodumaale naasmise ja pensioni eest. Oktoobris 1877 peeti saarel referendum, kus võeti praktiliselt ühehäälselt vastu otsus saar Prantsusmaaga taasliita. 16. märtsil 1878 liideti saar ametlikult Guadeloupe'i haldusterritooriumiga.

2003. aastal eraldus Saint-Barthélemy Guadeloupe'ist, moodustades eraldi Prantsusmaa territoriaalühenduse. Prantsusmaa parlament kinnitas selle 2007. aastal.

pFad - Phonifier reborn

Pfad - The Proxy pFad of © 2024 Garber Painting. All rights reserved.

Note: This service is not intended for secure transactions such as banking, social media, email, or purchasing. Use at your own risk. We assume no liability whatsoever for broken pages.


Alternative Proxies:

Alternative Proxy

pFad Proxy

pFad v3 Proxy

pFad v4 Proxy