Suvine peetripäev
Suvine peetripäev ehk peeterpaulipäev on apostlite Peetruse ja Pauluse märtrisurma mälestuspäev, kalendris on see 29. juunil[1] (Juliuse kalendrit järgivates õigeusu kirikutes 12. juulil).
Peetrus löödi pea alaspidi risti ning Paulus hukati mõõgaga.
Päev on rahvakalendris suhteliselt väheoluline, märgib südasuve saabumist. Tuntud peamiselt Kagu-Eestis, eriti Setumaal. Võrumaal kehtis peetripäeval kuhjategemise keeld (piksekartus)[2]. Setumaal eelnes sellele päevale paarinädalane paast, mil piimatoidud olid keelatud. Peetripäeval käidi kirikus ja viidi ande, osa ande anti santidele ja osa viidi peale kirikuskäiku surnuaiale[1].
Kroonikate põhjal võib oletada, et keskajal oli peetripäev rohkem tuntud, rahvalaulud osutavad, et varasemal ajal tehti ka peetrituld. Peetripäeva kombestik on üle kandunud jaanipäevale, ilmselt pakilise heinaja tõttu.
Ersadel-mokšadel ja venelastel oli suvine peetripäev tähtsam püha kui jaanipäev.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 139
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 200