Zum Inhalt springen

Liitium

Faan Wikipedia
Tekst üüb Öömrang
Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Liitium, Li, 3
Seerie Alkaalimetal
Skööl, Periode, Blook 1, 2, s
Klöör, Skak salwern witj/grä
CAS-Numer 7439-93-2
Uundial 60 ppm[1]
Atomaar [2]
Atoommase 6,94 (6,938–6,997)[3][4] u
Atoomraadius (bereegent) 145 (167) pm
Kovalent-Raadius 128 pm
Van der Waals-Raadius 182 pm
Elektroonen [He] 2s1
Energii 2,9 eV[5]
1. Ionisiarang 520,2 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fääst
Feranrangen 1
Kristal kuubisk
Sachthaid 0,534 g/cm3 (20 °C)[6]
Hardhaid 0,6
Magnetismus paramagneetisk (Χm = 1,4 · 10−5)[7]
Smoltponkt 453,69 K (180,54 °C)
Köögponkt 1603 K[8] K (1330 °C)
Molaar Rüm 13,02 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 136 kJ/mol[8] kJ/mol
Smoltwaremk 3 kJ/mol
Faard faan a tuun 6000 m/s bi 293,15 K
Waremk 3482[1] J/(kg · K)
Elektrisk struumfeerang 10,6 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang 85 W/(m · K)
Cheemisk [2]
Oksidatsionstustant +1
Oksiiden Li2O
Sür of baasisk stark baasisk
Normoolpotentiaal −3,04 V
Elektronegatiwiteet 0,98 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
6Li

7,4 %

stabiil
7Li

92,6 %

stabiil
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
NMR-Eegenskapen
  Spin (I) γ uun
rad·T−1·s−1
Er(1H) fL bi
B = 4,7 T
uun MHz
6Li 1 0+3,936 · 107[9] 8,5 · 10−3[9] 029,45[9]
7Li 3/2 +10,398 · 107[9] 0,294[9] 077,77[9]
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken ütj det EU-föörskraft (EG) Nr. 1272/2008 (CLP),[11] (of ütjwidjet)[10]
02 – Braant fiks gau 05 – Korosiif

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 260-314
EUH: 014
P: 223-​280-​231+232-​305+351+338-​370+378-​422Vorlage:P-Sätze/Wartung/mehr als 5 Sätze [10]
EU-Gefoorentiaken
ei bekäänd
ei bekäänd
R- an S-wäärnang R: ?
S: ?
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Liitium (faan ualgreks λίθος líthos ‚stian‘) as en cheemisk element mä det ufkörtang Li an det atoomnumer 3.

Luke uk diar

[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Commons Commonskategorii: Liitium – Saamlang faan bilen of filmer
  1. 1,0 1,1 Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Lithium).
  3. Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report). In: Pure and Applied Chemistry. 2010, S. 1, doi:10.1351/PAC-REP-10-09-14.
  4. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013.
  5. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6: Festkörper. 2. Auflage. Walter de Gruyter, 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361.
  6. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 97.
  7. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bis E-145. Wäärser uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs.
  8. 8,0 8,1 Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. In: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086.
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 M. Hesse, H. Meier, B. Zeeh: Spektroskopische Methoden in der organischen Chemie. Thieme, 2002.
  10. 10,0 10,1 Iindraanj tu Lithium uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 30. April 2017 (mä JavaScript).
  11. Iindrach tu Lithium uun't Classification and Labelling Inventory faan't Europeesk Chemikaalienagentuur (ECHA), ufrepen di 1. August 2016.
pFad - Phonifier reborn

Pfad - The Proxy pFad of © 2024 Garber Painting. All rights reserved.

Note: This service is not intended for secure transactions such as banking, social media, email, or purchasing. Use at your own risk. We assume no liability whatsoever for broken pages.


Alternative Proxies:

Alternative Proxy

pFad Proxy

pFad v3 Proxy

pFad v4 Proxy