1888
◄ |
18. sajand |
19. sajand
| 20. sajand
| ►
◄ |
1850. aastad |
1860. aastad |
1870. aastad |
1880. aastad
| 1890. aastad
| 1900. aastad
| 1910. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1884 |
1885 |
1886 |
1887 |
1888
| 1889
| 1890
| 1891
| 1892
| ►
| ►►
1888. aasta (MDCCCLXXXVIII) oli 19. sajandi 88. aasta.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 5. märts (vkj 22. veebruar) – ajalehes Olevik ilmus rahvaluule kogumise ärgitamiseks Jakob Hurda üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele"[1].
- Juunis ja juulis oli kirikuõpetaja Jakob Hurt Poolas, et jagada jumalaarmu Poolas teenivatele eestlastest sõduritele[1].
- 21. juuni (vkj 9. juuni) – Balti kubermangudes hakkas kehtima politseireformi seadus[1].
- 22. august (vkj 10. august) – Tallinnas avati hoburaudteeliin lõigul Vene turg – Kadriorg[1].
- 6. september (vkj 25. august) – Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas hakkas haridust andma Eesti Aleksandri linnakool[1].
- 24. august – Tallinnas algas trammiliiklus (esimene regulaarliin sõitis Virust Kadriorgu)[viide?].
- Alutaguse kihelkonnas kaotati omaette adrakohturingkond.
- 13. november – kinnitati Eestimaa Merejahtklubi põhikiri[2].
- 17. detsember (vkj 5. detsember) – esimene Põhja-Eestis asuv põllumeeste selts, Tallinna Eesti Põllumeeste Selts, sai tegevusloa[1].
- Suleti Jaak Järv eestvõttel välja antud ajaleht Virulane; lehe peale oli kaebus esitatud[1].
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 13. mai – Brasiilias kaotati pärisorjus.
- 31. august – Londonis leiti Jack the Ripperi esimese ohvri Mary Ann Nicholsi ehk Polly laip.
- 3. september – George Eastman sai patendi rullfilmi fotoaparaadile, millel oli fikseeritud fookuskaugusega objektiiv ning millega fotograafiast sai massiharrastus.
- 8. september – asutati Inglise jalgpalliliiga, milles osales kuus meeskonda.
- Saksamaal on aasta tuntud ka kui Kolme keisri aasta, sest Saksa keisririiki jõudsid valitseda kolm keisrit.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- 18. veebruar – Geórgios Papandréou, kreeka poliitik
- 17. märts – Eduard Fraenkel, saksa-briti klassikaline filoloog
- 3. aprill – Peeter Kõpp, eesti agronoom
- 11. aprill – Eduard Türk, eesti näitleja
- 24. aprill – Jaan Rannap, eesti õpetaja
- 25. aprill – Herbert Brede, eesti sõjaväelane
- 30. aprill – Aleksander Uurits, eesti kunstnik
- 10. mai – Giorgio de Chirico, itaalia maalikunstnik
- 24. mai – Ferdinand Pettai, eesti näitleja
- 25. mai – Joakim Puhk, eesti majandustegelane
- 28. mai – Kaarel Eenpalu, eesti poliitik ja jurist, riigivanem
- 22. juuni – Karl Viitol, eesti laulja
- 23. juuli – Raymond Chandler, ameerika kirjanik ja stsenarist
- 30. juuli – Werner Jaeger, saksa-USA klassikaline filoloog
- 6. september – August Kilgas, eesti kunstnik
- 16. september – Frans Eemil Sillanpää, soome kirjanik
- 29. september – Oskar Kurvits, eesti sõjaväelane
- 2. oktoober – Vladimir Smetanin, eesti statistik
- 15. oktoober – S. S. Van Dine, ameerika ajakirjanik, kunstikriitik ja kirjanik
- 16. oktoober – Eugene O'Neill, USA näitekirjanik
- 19. november – José Raúl Capablanca, Kuuba maletaja, kolmas malemaailmameister
- 19. november – Fernand Crommelynck, Belgia näitekirjanik
- 21. november – Hans Vanaveski, Eesti sõjaväelane
- 7. detsember – Maria Laidoner, Eesti pianist ja klaveriõpetaja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- 29. jaanuar – Edward Lear, inglise kunstnik ja kirjanik
- 9. märts – Wilhelm I, Saksa keiser
- 22. mai – Gustav Teichmüller, Saksa filosoof
- 15. juuni – Friedrich III, Saksa keiser