Rahvarinne

See artikkel räägib Eestis 1988. aastal tekkinud liikumisest. Rahvarinne üldmõiste kohta vaata artiklit Rahvarinne (üldmõiste). Teiste tähenduste kohta vaata artiklit Rahvarinne (täpsustus).

---

Tallinnas, majas Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal.

Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks ja hiljem oli kasutuses Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.

Rahvarinde esialgne eesmärk oli Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine.

18. märtsil 1990 toimunud Eesti NSV Ülemnõukogu valimistel sai Rahvarinne 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said selles 45 kohta 105-st. Edgar Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest.

12. oktoobril 1991 asutati Rahvarinde põhjal Eesti Rahva-Keskerakond, mis hiljem arenes Eesti Keskerakonnaks.

Rahvarinne lõpetas tegevuse 13. novembril 1993.

Algidee

13. aprillil 1988 Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kus arutati, kuidas rakendada kodanikualgatust, tuli Edgar Savisaar välja mõttega luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. Sellele järgnes Rahvarinde tugirühmade massiline moodustamine kogu Eestis.

Asutamiskongress

1.–2. oktoobril 1988 peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamise kongress. Asutamiskongressil valiti ka RR eestseisus ja volikogu.

RR eestseisusse valiti:
Kostel Gerndorf, Mati Hint, Lembit Koik, Marju Lauristin, Edgar Savisaar, Heinz Valk ja Rein Veidemann;

RR volikogusse valiti:
Hardo Aasmäe, Paul Allik, Küllo Arjakas, Tõnis Avikson, Rem Blum, Oleg Burov, Eldar Efendijev, Andres Ehin, Andres Ellamaa, Sirje Endre, Ignar Fjuk, Rafik Grigorjan, Igor Gräzin, Klara Hallik, Mati Heidmets, Mart Kadastik, Siim Kallas, Vahur Kalmre, Henn Karits, Tõnu Karu, Rein Kilk, Paavo Kollom, Ott Kool, Andres Kork, Toomas Kork, Ülo Laanoja, Vello Lattik, Enn Leisson, Juhan Liiv, Valdur Liiv, Juri Lotman, Aivo Lõhmus, Uno Mereste, Lennart Meri, Mikk Mikiver, Aadu Must, Hasso Nurm, Andres Ottenson, Viktor Palm, Enn Põldroos, Kalev Raave, Ivar Raig, Vello Saatpalu, Tõnn Sarv, Mart Siimann, Toomas Sildam, Aare Sirel, Lepo Sumera, Ester Šank, Hagi Šein, Mati Tambur, Jaak Tamm, Andres Tarand, Dalia Tarmak, Mart Tarmak, Mihkel Tiks, Felix Undusk, Sulev Vahtre, Hannes Valter, Peeter Vihalemm, Ülo Vooglaid.

Volikogusse olid ka delegeeritud Kalju Aleksius, Heinrich Ausmees, Vladimir Brehhov, Albert Danielson, Ivo Eesmaa, Ants Erg, Oleg Harlamov, Valter Hommik, Kalle Jents, Rein Järlik, Ivar Kallion, Toomas Kork, Reet Laul, Samuel Lazikin, Ando Leps, Georg Lints, Ants Lõhmus, Taimi Piin, Asta Pino, Vello Pohla, Jelena Popkovskaja, Juris Putrins, Villu Rooda, Ott Sandrak, Johannes Sepp, Eduard Šaumjan, Rein Tamme, Tenno Teets, Liina Tõnisson, Uno Ugandi, Ulvi Valdja, Illar Viilmann.

Üritused

1988. aasta oktoobris-novembris koguti Rahvarinde ettevõtmisel NSV Liidu seaduse eelnõu "Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)", millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi, vastu üle 800 000 allkirja.

23. augustil 1989 korraldasid Balti riikide rahvarinded ühise poliitilise massimeeleavalduse, nn Balti keti, et demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet.

Rahvarinde olemus ja eesmärgid

Eestimaa Rahvarinde Üldprogrammis ja Eestimaa Rahvarinde Hartas (1988) olid kirjas järgmised põhimõtted:

• Eestimaa rahvarinne (ERR) on Eesti NSV kodanike algatusel põhinev üldrahvalik liikumine uuenduskursi toetamiseks ja elluviimiseks Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis kõikidel riigi ja ühiskonna aladel. ERR tegutseb progressi, humanismi, rahu ja desarmeerimise nimel, kogu Eestimaa rahva huve ning õigusi aluseks võttes.
• ERR põhieesmärk on arendada rahva teadlikkust, poliitilist kultuuri ja kodanikualgatust ning luua demokraatiamehhanism, et aidata kaasa tegelikul rahvavõimul ja tasakaalustatud majandusel rajaneva ühiskonna loomisele, kus on tagatud kõik inimõigused.
• Rahvarinne levitab eluhoiakut, mille aluseks on loodushoidliku ühiskonna idee. Selleks et ära hoida elukeskkonna globaalset hävingut, on vaja põhimõttelist murrangut tootva ja tarbiva inimese mõttelaadis.
• Tuleb igati soodustada ressursisäästlike ja jäätmevabate tehnoloogiate evitamist ning mahepõllumajanduse arendamist.
• Keskkonnakaitse nõuded tuleb vastavusse viia rahvusvahelise praktikaga. On vajalik luua tõhus süsteem keskkonnaseisundi jälgimiseks ja avalikustamiseks. Majandusprojektid tuleb allutada sõltumatule ökoloogisele ekspertiisile.
• Majandustegevus, mis toob kaasa elukeskkonna ülenormatiivse saastamise, tuleb lõpetada.
• Meie kohus on toetuda oma ajaloolise talurahvakultuuri aluseks olevale metsa-, põllu- ja mererahva aastatuhandete kogemusele.

Vaata ka

• MRP-AEG
• Eesti kodanike komiteed
• Interrinne
• Latvijas Tautas fronte (LTF)
• Sąjūdis

Kirjandus

• "Rahvakongress. Eestimaa Rahvarinde kongress 1. – 2. X 1988. Materjalide kogumik". Koostanud J. Nõmm ja A. Ottenson, Perioodika, Tallinn 1988, 208 lk.

Välislingid

• Faksiimilekroonika Rahvarinde kajastusest ajakirjanduses
• Arno Altoja. Balti Rahvarinded
• Kaarel Tarand: Mina ei olnud rahvarindes. Sirp, 18. aprill 2013.
• Ajalooline intervjuu Marju Lauristiniga: ENSV lagunemisest, Savisaarest, Lippmaast ja Gorbatšovist. EPL, 6. oktoober 2013. 
• Kas Rahvarinde idee sündis Žiguli teeninduses? Õhtuleht, 13. aprill 2013.