Prazeodim
| 59 |
0
2 8 21 18 8 2 |
| Pr 140,90766 |
|
| Prazeodim |
Prazeodim (Pr — praseodymium latinan kelel) om 59nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period), vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan laptalagrupp, IIIB.
Ühthine ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Element om harv londuses, sen pala Man kores om ühesa grammad tonnas, mail'man valdmeren vedes — 2,6⋅10−6 mg/L. Sadas ekstrakcijal küllästadud cerijan kivendospäi neodiman ühtes, sid' erigoittas neodimaspäi metallotermižikš vai elektrolizan mahtusel 850 C° lämudenke.
Avstrine Karl Auer fon Vel'sbah-himik avaiži prazeodiman vl 1885. Hän löuzi, miše avaitud vl 1839 ročižel Karl Mosander-himikal didim-element om kahten todesižen elementan segoituz lähižidenke ičendoidenke, i andoi niile «neodim»- i prazeodim-nimid. Elementan nimi libub kahtes grekan sanaspäi: grek.: πράσιος prasios «vihandvauvaz» (sen soliden mujun mödhe) i grek.: δίδυμος didumos «kaksjaine» (neodimanke).
Fizižed ičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Prazeodim om pehmed tagokaz notked hobedakaz mametall. Londuseline metall om radioaktivižuseta. Kristalline segluz om geksagonaline.
Atommass — 140,90766. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,773 g/sm³. Suladandlämuz — 1208 K (935 C°). Kehundlämuz — 3403 K (3130 C°).
Londuseline prazeodim kogoneb üks'jäižes 141Pr-izotopaspäi, se om stabiline. Tetas 38 ratud radioaktivišt izotopad 121..140, 142..159 atommassanke, löutihe niiden 15 izomärad. Kaikiš hätkembad oma 143Pr-izotop 13,57 päiväd pol'čihodamižen pordonke, 142Pr (T½=19,1 časud) i prazeodim-145 (kuz' časud). Izotopad čihotas β- i protonižen (izotopad 121, 124..126, 128) vai muite β-čihodamižen kal't (kaik toižed), kebnembad kändasoiš cerijaks, jüžmakombad neodimaks, izotop 142 — molembikš, izotopad 121, 124..126 i 128 — cerijaks i lantanaks.
Kävutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ottas prazodiman ionid i sen ftoridad lazeroiden täht. Prazeodiman hapanduz(III) Pr2O3 kävutase stöklan tehmižes, andab sile vauhvihandad mujud.
Ühthesulatas germanijanke i olanke i muga sadas üläveimid.
Prazeodiman solad kävutasoiš südäitukmagnitižen rezonansan tehnologijas sirdajaks reagentaks[1].
Prazeodim om mišmetallan komponentaks, om terashe legirujaks ližaduseks. Element mülüb magnijan ühthesuladusihe kobal'tan i nikelin ühtes.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Sanders, Jeremy K.M., Williams, Dudley H. Shift Reagents in NMR Spectroscopy (Sirdajad reagentad STR-spektroskopijas) // Nature-aiglehtez, tal'vku 1972 adsabs.harvard.edu-saital. (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Prazeodim webelements.com-saital. (angl.)
- Kirjutuz prazeodimas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)
 |
Prazeodim Vikiaitas |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | ||||||||||||||||||||||||||
| 1 | H | He | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| 2 | Li | Be | B | C | N | O | F | Ne | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
| 3 | Na | Mg | Al | Si | P | S | Cl | Ar | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
| 4 | K | Ca | Sc | Ti | V | Cr | Mn | Fe | Co | Ni | Cu | Zn | Ga | Ge | As | Se | Br | Kr | |||||||||||||||||||||||||
| 5 | Rb | Sr | Y | Zr | Nb | Mo | Tc | Ru | Rh | Pd | Ag | Cd | In | Sn | Sb | Te | I | Xe | |||||||||||||||||||||||||
| 6 | Cs | Ba | La | Ce | Pr | Nd | Pm | Sm | Eu | Gd | Tb | Dy | Ho | Er | Tm | Yb | Lu | Hf | Ta | W | Re | Os | Ir | Pt | Au | Hg | Tl | Pb | Bi | Po | At | Rn | |||||||||||
| 7 | Fr | Ra | Ac | Th | Pa | U | Np | Pu | Am | Cm | Bk | Cf | Es | Fm | Md | No | Lr | Rf | Db | Sg | Bh | Hs | Mt | Ds | Rg | Cn | Nh | Fl | Mc | Lv | Ts | Og | |||||||||||
| 8 | Uue | Ubn | Ubu | Ubb | Ubt | Ubq | Ubp | Ubh | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||