Mine sisu juurde

Skandii

Vikipedii-späi
Skandijan palad ühten kubsantimetran kohtha
21
0
0
0
2
9
8
2
Sc
44,95591
Skandii

Skandii (Scscandium latinan kelel) om 21nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan laptalagruppas, IIIB), tabluden nelländes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Skandii om harv londuses lujas, pala Man kores — kümne grammad tonnas. Vl 1879 ročine Lars Nil'son-himik sai skandijad ezmäižen kerdan i nimiti Skandinavii-pol'saren mödhe.

Puhtaz skandii ei ühtne biologižihe čepiižihe i ei ole toksine, no sen ühtnendad voidas olda morijoikš.

Fizižed ičendad

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Skandii om kebn hobedakaz harv mametall pakuiženke ližamujunke. Element oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Sc magnijanvuiččenke geksagonaliženke seglusenke, da β-Sc kubiženke mülücentriženke seglusenke, α↔β-toižetamine oleskeleb 1336 C° lämudel.

Atommass — 44,95591. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,99 g/sm³. Suladandlämuz — 1814 K (1541 C°). Kehundlämuz — 3109 K (2836 C°).

Londuseline skandii kogoneb üks'jäižes stabiližes 45Sc-izotopaspäi. Tetas 25 ratud radioaktivišt izotopad 37..44, 46..60 atommassanke, i 13 izomärad. Niiden kesken kaikiš hätkembad oma 46Sc-izotop 83,8 päivest pol'čihodamižen pordonke, 47Sc (T½=3,35 päivest) i 48Sc (T½=43,68 časud). Radioaktivižed izotopad hajetas β-čihodamižen kal't, kändasoiš kal'cijaks vai titanaks.

Himižed ičendad

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Metallan himižed ičendad oma alüminijan pojavad. Muigotandmärad oma 0 i +3, harvoin +1 i +2.

Skandii kattase hapandusen kerthel il'mas. Reagiruib hloranke, bromanke i jodanke honuzližel lämudel. Ku lämbitada rusttan kalindan olendhasai, ka om reakcijoid nenidenke elementoidenke: ftor, hapanik, azot, hil'nik, fosfor. Reagiruib lujidenke vähäkoncentriruidud muiktusidenke, passiviruiše koncentriruidud muiktusil-muigotajil i ftorvezinikal. Om reakcijoid mugliden koncentriruidud segoitesidenke.

Sadas metallan hapandust severt-se tonnoid vodes mail'mas. Ottas kävutamižhe kovitamha alüminijan, titanan i raudan ühthesuladusid. Pästtas üläveimid i lazerid skandijanke. 47Sc-izotop andab pozitronid paremba äjid toižid.

Skandii om tarbhaine kivihilen ümbriradmižes nozolaks poltuseks. Vll 2015−2019 metalližen skandijan keskmäine arv oli US$107..134 grammas, Sc2O3-hapandusen US$4..5 grammas.



pFad - Phonifier reborn

Pfad - The Proxy pFad of © 2024 Garber Painting. All rights reserved.

Note: This service is not intended for secure transactions such as banking, social media, email, or purchasing. Use at your own risk. We assume no liability whatsoever for broken pages.


Alternative Proxies:

Alternative Proxy

pFad Proxy

pFad v3 Proxy

pFad v4 Proxy