21. veebruar
Ilme
<< Veebruar >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
26 | 27 | 28 | 29 | 1 | 2 | 3 |
2024 |
21. veebruar on Gregoriuse kalendri 52. päev. Juliuse kalendri järgi 8. veebruar (1901–2100).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1881 – Riias algas 1. märtsini kestnud kubermangude põllumajanduskongress, kus osalesid ka Eesti põllumeeste seltside saadikud.[1] Saadikute eesotsas oli Carl Robert Jakobson, kes kongressil kaitses eesti väikepõllumeeste majanduslikke huvisid.[1]
- 1902 – Tartu Spordiringi baasil asutati spordiselts Aberg.[2]
- 1919 – Kuressaare lähedal Upa külas purustas Tallinnast saadetud karistussalk Saaremaa mässajate peajõud. Selle pealetungiga lõppes 16. veebruaril Kuivastus alanud Saaremaa mässu lahingutegevus.
- 1920 – Tallinna saabus Nõukogude Venemaa kaubandusdelegatsioon eesotsas Issidor Gukovskiga, kellest sai sisuliselt esimene nõukogude võimu (mitteametlik) diplomaatiline esindaja Eestis.
- 1922 – kunstiajaloo professor Tor Helge Kjellin asutas Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli juurde kunstiajaloo kabineti.
- 1926 – toimus Eesti Jalgpalli Liidu asemikkudekogu koosolek, kus otsustati, et liidu juhatus ei tohi edaspidi korraldada alkoholiga bankette.[3]
- 1926 – avati Meremeeste Kodu hoone.
- 1934 – Peipsil vangistati Nõukogude Liidu piirivalve poolt viis Kolkja küla kalurit.
- 1934 – Narvas toimus suusamaraton, kus esimest korda selgitati Eesti meister sellel alal. 50 km pikkuse distantsi võitis Edgar Siitan ajaga 3:41.24.[3]
- 1939 – asutati Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago eesmärgiga alustada sügisel 1939 lende Tallinnast Stockholmi ja Helsingisse.
- 1939 – Konstantin Päts valiti Narva aukodanikuks.
- 1940 – Juhan Post valiti Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja esimeheks.
- 1943 – 55 eesti talunikku said kätte aktid nõukogude võimu poolt riigistatud maade tagastamise kohta.
- 1944 – Ida-Virumaal Auvere all peatati Punaarmee pealetung.
- 1945 – toimus Ennuksemäe punkrilahing.
- 1987 – lõppes NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi 19. veebruaril alanud ametlik visiit Eesti NSVs.
- 1991 – Eesti peaminister Edgar Savisaar sõitis visiidile Islandile seoses Islandi valitsuse lubadusega vahendada NSV Liidu keskvõimu ja Balti riikide läbirääkimisi.
- 1992 – valitsus moodustas majandusreformi komitee ja nimetas selle juhiks Tiit Vähi.
- 1994 – Eestisse saabus töövisiidile OSCE vähemusrahvuste ülemkomissar Max van der Stoel.
- 1996 – president Lennart Meri kuulutas avalikult välja Tiigrihüppe projekti.
- 2004 – toimus Isamaaliidu suurkogu, millega erakond tähistas ühtlasi Eesti kodanike komiteede liikumise 15. aastapäeva.
- 2005 – Juhan Partsi valitsuse uueks välisministriks sai tagandatud Kristiina Ojulandi asemel Rein Lang.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1173 – paavst Aleksander III kanoniseeris Canterbury peapiiskopi Thomas Becketi.
- 1245 – Soome esimene teadaolev piiskop Thomas tagandati, kui ta oli üles tunnistanud piinamise ja võltsimise.
- 1411 – Jan Hus pandi kirikuvande alla.
- 1431 – Rouenis algas kohtuprotsess ketserluses süüdistatava Jeanne d'Arci üle.
- 1440 – loodi Preisi Konföderatsioon.
- 1598 – Boriss Godunov krooniti Vene tsaariks.
- 1804 – Pen-y-Darreni rauatehasest Walesis tuli välja esimene iseliikuv auruvedur.
- 1842 – John J. Greenough patenteeris õmblusmasina.
- 1848 – Karl Marx ja Friedrich Engels avaldasid Kommunistliku Partei manifesti.
- 1861 – Asutatakse Ahvenamaa pealinn Maarianhamina.[4][5]
- 1878 – Ameerika Ühendriikide Connecticuti osariigis New Havenis ilmus maailma esimene telefoniraamat.
- 1916 – Esimene maailmasõda: Prantsusmaal algas Verduni lahing Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, milles hukkus miljon inimest.
- 1918 – USA-s Cincinnati loomaaias suri viimane Carolina papagoi (Conuropsis carolinensis).
- 1931 – Peruus Arequipas leidis aset teadaolevalt esimene lennuki kaaperdamine.
- 1943 – Teine maailmasõda: Suurbritannia kuningas George VI andis Nõukogude Liidule üle aumõõga tunnustuseks panuse eest Saksamaa vägede vastu võitlemisel Stalingradi lahingus.
- 1946 – Hamburgis hakkas ilmuma nädalaleht Die Zeit.
- 1953 – Francis Crick ja James D. Watson avastasid DNA molekuli ehituse.
- 1960 – Kuuba peaminister Fidel Castro natsionaliseeris kõik äriettevõtted Kuubal.
- 1965 – Ameerika Ühendriikides New Yorgis mõrvati Malcolm X.
- 1972 – USA president Richard Nixon saabus visiidile Hiina Rahvavabariiki, et normaliseerida Hiina-Ameerika suhted.
- 1972 – Nõukogude mehitamata kosmoseaparaat Luna 20 kuundus.
- 1973 – Iisraeli hävituslennuk tulistas Siinai kõrbe kohal alla Liibüa reaktiivreisilennuki. Hukkus 108 inimest.
- 1984 – USA alustas vägede väljaviimist Liibanoni pealinnast Beirutist.
- 1985 – Isabel Perón sai Argentina peronistliku partei juhiks.
- 1987 – Araabia Ühendemiraatides sadas esimest korda ajaloolise aja jooksul lund. Mõnes kohas oli lund kuni pool meetrit.
- 1994 – Ameerika Ühendriikides tabati NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni heaks luureandmeid kogunud agent Aldrich Ames.
- 1995 – Steve Fossett maandus Kanadas Saskatchewani provintsis Leaderis esimese inimesena, kes lendas üksinda õhupalliga üle Vaikse ookeani.
- 1998 – Nagano taliolümpiamängudel võitis 15-aastane Tara Lipinski USA-st noorimana iluuisutamises kuldmedali.
- 2004 – Roomas asutati esimene Euroopa partei Euroopa Rohelised.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 21. veebruaril
- 1490 – Hans Dürer, saksa graafik ja maalikunstnik
- 1593 – Gérard Desargues, prantsuse matemaatik
- 1728 – Peeter III, Venemaa keiser
- 1779 – Friedrich Carl von Savigny, saksa õigusteadlane
- 1789 – Carl Gustav Jochmann, baltisaksa esseist ja keelefilosoof
- 1791 – Carl Czerny, austria pianist
- 1822 – Ludwig Beckmann, saksa maalikunstnik
- 1836 – Léo Delibes, prantsuse helilooja
- 1836 – Hain Henno, eesti rahvusliku liikumise tegelane, üks Aleksandrikooli asutajatest
- 1866 – August Paul von Wassermann, austria kirjanik
- 1876 – Constantin Brâncuşi, rumeenia skulptor
- 1893 – Andrés Segovia, hispaania kitarrist
- 1895 – Henrik Dam, taani biokeemik ja füsioloog
- 1900 – Arnold Siirak, eesti helilooja
- 1902 – Edgar Kant, eesti geograaf
- 1902 – Aleksander Elango, eesti pedagoogikateadlane
- 1903 – Anaïs Nin, USA kirjanik
- 1903 – Raymond Queneau, prantsuse kirjanik
- 1904 – Aleksei Kossõgin, Nõukogude riigitegelane
- 1907 – W. H. Auden, inglise luuletaja
- 1921 – John Rawls, USA filosoof
- 1921 – Kalju Kääri, eesti kirjandusteadlane ja kirjanduskriitik
- 1924 – Robert Mugabe, Zimbabwe president (alates 1987)
- 1927 – Hubert de Givenchy, prantsuse moedisainer
- 1937 – Harald V, Norra kuningas (alates 1991)
- 1938 – Lester Bird, Antigua ja Barbuda peaminister 1994–2004
- 1942 – Margarethe von Trotta, saksa näitleja, filmirežissöör ja kirjanik
- 1946 – Alan Rickman, briti näitleja
- 1947 – Piret Kuusk, eesti füüsik
- 1948 – Peet Kask, eesti politoloog
- 1953 – William Petersen, USA filminäitleja ja produtsent
- 1954 – Rein Helme, eesti sõjaajaloolane
- 1954 – Mati Alaver, eesti suusatreener
- 1958 – Lilja Blumenfeld (Lilja Luhse), eesti teatrikunstnik
- 1959 – Toomas Sildmäe, eesti ettevõtja
- 1959 – Ove Büttner, eesti maalikunstnik
- 1963 – William Baldwin, USA filminäitleja
- 1978 – Kadi Kass, setu päritolu eesti ajaloolane
- 1979 – Maria Soomets, eesti näitleja
- 1979 – Jennifer Love Hewitt, USA filminäitleja ja laulja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 21. veebruaril
- 1513 – Julius II, paavst 1503–1513
- 1677 – Baruch Spinoza, hollandi-juudi filosoof
- 1730 – Benedictus XIII, paavst 1724–1730
- 1846 – Ninkō, Jaapani keiser 1817–1846
- 1861 – Lars Levi Laestadius, soome usujuht
- 1933 – Anton Jürgenstein, ajalehe Postimees vastutav toimetaja
- 1938 – George Ellery Hale, USA astronoom
- 1965 – Malcolm X, USA mustanahaliste liider
- 1970 – Johannes Semper, eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija
- 1982 – Gershom Scholem, juudi müstika uurija
- 1984 – Mihhail Šolohhov, vene kirjanik
- 1994 – Derek Jarman, briti filmirežissöör
- 1995 – Juhan Viiding, eesti luuletaja, näitleja ja lavastaja
- 2004 – Guido Molinari, kanada maalikunstnik ja graafik
- 2006 – Mirko Marjanović, Serbia peaminister 1994–2000
- 2018 – Billy Graham, USA vaimulik ja evangelist
- 2020 – Mihkel Smeljanski, eesti laulja ja näitleja
Pühad ja tähtpäevad
[muuda | muuda lähteteksti]- Katoliku kirikus püha Petrus Damiani mälestuspäev
- UNESCO rahvusvaheline emakeelepäev
- Keelemärtrite päev Bangladeshis
- Biikebrånen Põhja-Friisimaal
Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +10,2 °C (1990)
- Tallinna miinimumtemperatuur –27,0 °C (1865)
- Tartu maksimumtemperatuur +10,9 °C (1990)
- Tartu miinimumtemperatuur –33,2 °C (1963)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 149
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 161
- ↑ 3,0 3,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Mann, Robert (2011). Żaboklicki, Paweł (toim). "Mariehamn Celebrates". Union of the Baltic Cities (inglise). The UBC Bulletin: 34.
- ↑ "Sjöfarts promenaden: Upptäck Mariehamn till fots" (PDF) (rootsi). Mariehamn. Vaadatud 21. veebruaril 2024.